Küsimus: esitasin avalduse töövaidluskomisjoni nõudeõigusega tööandja vastu, sest mitmel kuul on töötasu osaliselt välja maksmata. Soovisin lahendust kirjalikus menetluses, sest nõudeõigus on tõendatud nii töölepingu kui ka pangakonto väljavõtetega ning e-posti teel tööandjaga peetud kirjavahetusega. Töövaidluskomisjon võttis asja menetlusse, aga tööandja ei vastanud esitatud avaldusele, paludes postkasti teadetega rohkem mitte risustada ning keeldus vaidluses osalemast. Nüüd määras töövaidluskomisjon ikkagi asja istungile. Miks sellist vaidlust ei saa töövaidluskomisjonis lahendada kirjalikus menetluses?
Vastab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu
Töövaidluse lahendamise seadus võimaldab küll rahalise nõude avaldust lahendada kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot. Seda, kas tõendid on piisavad ja nõue nii selge, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses, otsustab siiski töövaidluskomisjoni juhataja, mitte avaldaja või vastaspool.
Töövaidluse lahendamise seaduse § 40 lg 3 sätestab, et töövaidluskomisjoni juhataja kutsub pooled istungile, kui juhataja hinnangul on see vajalik avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks.
Seega, vaatamata poole soovile asi läbi vaadata kirjalikus menetluses, on töövaidluskomisjoni juhatajal alati õigus määrata asi istungile, et tagada vaidluse aluseks olevate asjaolude ammendav arutamine ja õige lahend. Töövaidluskomisjon arvestab menetlusliigi valikul poolte huvidega, et lahend saaks õiglane.
Tööandja esindaja vastuse osas tasub teada, et kui isik, kelle vastu nõue oli esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta või on esitanud kirjaliku nõusoleku avalduse läbivaatamiseks tema kohalolekuta, võib töövaidluskomisjon vaadatagi avalduse läbi ilma temata ja teha otsuse, mis on jõustumise korral täitmiseks kohustuslik.
Täpsemalt vaidluse lahendamise erisuste kohta tööinspektsiooni kodulehel SIIN.
