Töövaidluskomisjoni juhataja saab jõustunud otsuse alusel muuta töötamise registris töötaja tööle asumise aega, töötamise aluseks olnud õigussuhte liiki, töölepingu lõppemise kuupäeva ja töölepingu lõppemise õiguslikku alust.

Töötamise register on maksu- ja tolliameti register, kuhu on kantud töötamisega seotud olulised asjaolud (nt töötamise algus, peatamine, lõpetamine, lepingu liik jne). Töötaja kohta teeb töötamise registrisse kandeid tööandja, kes vastutab andmete õigsuse eest. Töötamise registri kanded omavat tähtsust näiteks töötuskindlustushüvitise, pensioni ja haigushüvitise maksmisel.

Kui tööandja on märkinud töötamise registrisse tegelikkusele mittevastavaid andmeid või on jätnud andmed muutmata, on töövaidluskomisjonil töövaidluse käigus esitatud taotluste ja selgunud andmete alusel õigus muuta töötamise aluseks olnud lepingu olemust (nt võlaõigusliku lepingu asemel töölepinguks), töösuhte alguskuupäeva, töösuhte lõpu kuupäeva ja töölepingu lõppemise õiguslikku alust. Näiteks kui tööandja on märkinud töötamise registrisse, et tegemist on võlaõigusliku lepinguga, kuid töövaidluskomisjon tuvastab, et tegemist on töölepinguga, on töövaidluskomisjonil õigus muuta töötamise registris lepinguliigi kannet.

Töötamise registri kande nõue ei ole iseseisev nõue, vaid kõrvalnõue ehk avaldaja ei saa esitada ainult töötamise registri kande muutmise nõuet. Töötamise registri kande muudatuse nõue tuleb esitada koos tuvastusnõudega. See tähendab, et avaldaja põhinõue peab olema kas töölepingulise suhte tuvastamine, töösuhte algusaja tuvastamine, töölepingu lõppemise tuvastamine või töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine.

Töövaidluskomisjoni juhataja saab töötamise registri kandeid muuta üksnes jõustunud otsuse alusel. See tähendab, et töövaidluskomisjoni otsusele peab olema lisatud jõustumismärge.

Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine

Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast 30päevase tähtaja möödumist otsuse kättesaamisest arvates, kui kumbki pool ei ole otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördunud. Tähtaja kulgemist hakatakse lugema kättesaamisele järgnevast päevast. Näiteks kui pool sai otsuse kätte 01.04.2023, siis tuleb 30-päevast tähtaega hakata lugema alates 02.04.2023. Kui pool pöördub otsuse saamisest 30 päeva jooksul sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse, siis töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu. Kui kohtus on vaidlustatud töövaidluskomisjoni otsus osaliselt, jõustub töövaidluskomisjoni otsus vaidlustamata osas.

Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise kinnituseks lisab töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär-referent poole või puudutatud haldusorgani (näiteks Eesti Töötukassa või Maksu- ja Tolliameti) taotlusel otsusele jõustumismärke. Töövaidluskomisjon lisab otsusele jõustumismärke, kui on kontrollinud kohtute infosüsteemist üle, et samas asjas ei ole alustatud kohtumenetlust. Jõustumismärke lisamiseks peab mõlema osapoole otsuse kättesaamise hetkest olema möödunud vähemalt 31 kalendripäeva. Jõustumismärke võib väljastada elektrooniliselt töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär-referent, kes varustab jõustumismärke oma digitaalallkirjaga. Jõustumismärke saamiseks tuleb pöörduda vastava taotlusega otsuse teinud töövaidluskomisjoni poole.

Taotlus töövaidluskomisjoni otsusele jõustumismärke lisamiseks

Töövaidluskomisjoni juhataja saab jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse alusel muuta töötamise registris järgmisi andmeid

Töötaja ööle asumise aeg

Tööle asumise aeg on määratletav kuupäevana, millal töötaja asub reaalselt täitma tööülesandeid töölepingu alusel ehk millal algab faktiline töösuhe. Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad erineda. Näiteks sõlmivad pooled töölepingu 01.04.2023 tingimusega, et töötaja alustab tööd 01.06.2023. Sellisel juhul on töötaja tööle asumise aeg 01.06.2023.

Samuti loetakse töötaja tööle asumise ajaks ka aeg, mil töötaja pidi tööle asuma, kuid põhjendatud juhtudel ei ole see võimalik (eelkõige TLS §-st 35 tulenevalt, st tööandjast tuleneval põhjusel ei saanud töötaja reaalselt tööd teha, kuid tööandjal tekkis töötaja suhtes tasu maksmise ja sellega seonduvalt maksukohustus). Näiteks sõlmivad pooled töölepingu 01.04.2023 tingimusega, et töötaja alustab tööd 01.06.2023, kuid tööandjal ei ole töötajale 01.06.2023 veel tööülesandeid anda. Sellisel juhul on töötaja tööle asumise aeg endiselt 01.06.2023.

Töötamise registris töötaja tööle asumise aja muutmiseks tuleb esitada kaks nõuet. Võimalikud nõuete sõnastused:

• tuvastada töölepinguline suhe tööandja ja töötaja vahel VÕI tuvastada tööandja ja töötaja vahel tekkinud töösuhte algusaeg;
• muuta töötamise registri kannet töötaja tööle asumise aja kohta.

Töötamise aluseks olnud õigussuhte liik

Töötamise aluseks olev õigussuhte liik võib olla näiteks võlaõiguslik leping (kõige levinumad on käsundusleping ja töövõtuleping) või ka tööleping. Töövaidluse raames võib poolte vahel sõlmitud võlaõiguslik leping või suuline kokkulepe osutuda töölepinguks. Pool võib töövaidluskomisjonilt taotleda samal ajal nii töötamise aluseks olnud õigussuhte liigi kui töötaja tööle asumise aja kande muutmist.

Töötamise registris töötaja töötamise aluseks oleva õigussuhte liigi muutmiseks tuleb esitada kaks nõuet. Võimalikud nõuete sõnastused:

• tuvastada töölepinguline suhe tööandja ja töötaja vahel;
• muuta töötamise registri kannet töötamise aluseks oleva õigussuhte liigi kohta.

Töölepingu lõppemise õiguslik alus

Töölepingu lõppemise õiguslik alus tähendab eelkõige töölepingu seadusest tulenevat sätet, mille alusel tööleping lõppes. Töölepingu lõppemise õiguslik alus määratletakse töövaidluskomisjoni otsuse resolutsioonis eraldi fikseerituna selliselt, et oleks viide täpsele töölepingu seaduse sättele.

Töölepingu lõppemise õigusliku aluse muutmine võib tulla kõne alla kahel erineval juhul:

• kui tuvastatakse töölepingu lõppemine poolte vahel;
• kui rahuldatakse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue ja sellega seonduvalt lõpetab töövaidluskomisjon vastavalt poole taotlusele töölepingu töölepingu seaduse § 107 lõike 2 alusel.

Töötamise registris töötaja töölepingu lõppemise õigusliku aluse muutmiseks on seega kolm erinevat võimalust.

Kui töötaja tööleping on lõpetatud või üles öeldud ning mõlemad pooled nõustuvad töölepingu ülesütlemisega, kuid tööandja ei ole teinud töötamise registrisse töölepingu lõppemise kohta kannet, tuleb esitada kaks nõuet. Võimalikud nõuete sõnastused:

• tuvastada töölepingu lõppemine tööandja ja töötaja vahel;
• muuta töötamise registri kannet tööleping lõppemise õigusliku aluse kohta.

Kui tööleping on tööandja poolt erakorraliselt üles öeldud (TLS § 88 lg 1 või TLS § 89 lg-te 1 või 2 alusel), kuid töötaja sellega ei nõustu, on võimalik töölepingu ülesütlemine töövaidluskomisjonis vaidlustada. Sellisel juhul tuleb esitada järgmised nõuded. Võimalikud nõuete sõnastused:

• tuvastada töötaja ja tööandjal vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus töölepingu seaduse § 104 lõike 1 alusel;
• lõpetada tööleping töövaidluskomisjoni poolt töölepingu seaduse § 107 lõike 2 alusel;
• muuta töötamise registri kannet töölepingu lõppemise õigusliku aluse kohta.

Kui töötaja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud (TLS § 91 lg 2 või lg 3 alusel), kuid tööandja sellega ei nõustu, on võimalik töölepingu ülesütlemine töövaidluskomisjonis vaidlustada. Sellisel juhul tuleb esitada järgmised nõuded. Võimalikud nõuete sõnastused:

• tuvastada töötaja ja tööandjal vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus töölepingu seaduse § 104 lõike 1 alusel;
• lugeda töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 85 lõike 4 kohaselt korraliseks ülesütlemiseks;
• muuta töötamise registri kannet töölepingu lõppemise õigusliku aluse kohta.

Töölepingu lõppemise kuupäev

Töölepingu lõppemise kuupäev on kuupäev, millal on töösuhte viimane päev. Kui tööandja on töötamise registrisse märkinud vale töölepingu lõppemise kuupäeva või jätnud selle märkimata, on võimalik taotleda töölepingu lõppemise kuupäeva kande muutmist töövaidluskomisjonist. Pool võib töövaidluskomisjonilt taotleda samal ajal nii töölepingu lõppemise õigusliku aluse kui töölepingu lõppemise kuupäeva kande muutmist.

Töötamise registri töölepingu lõppemise kuupäeva muutmine on võimalik kahes olukorras.

Kui kumbki pool ei vaidlusta töölepingu ülesütlemist, tuleb töövaidluskomisjonile esitada kaks nõuet. Võimalikud nõuete sõnastused:

• tuvastada töölepingu lõppemine tööandja ja töötaja vahel;
• muuta töötamise registri kannet töölepingu lõppemise kuupäeva kohta.

Kui vaidlustatakse töölepingu ülesütlemist, saab töövaidluskomisjonile esitada järgmised nõuded:

• tuvastada töötaja ja tööandjal vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus;
• lõpetada tööleping töövaidluskomisjoni poolt töölepingu seaduse § 107 lõike 2 alusel (töötaja puhul) VÕI lugeda töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 85 lõike 4 kohaselt korraliseks ülesütlemiseks (tööandja puhul);
• muuta töötamise registri kannet tööleping lõppemise õigusliku aluse ja kuupäeva kohta.