Praegusel tööturul on endiselt aktuaalne võõrtööjõu palkamine ning sellega seonduv reeglistik.

Käesolevas artiklis antakse ülevaade regulatsioonist, mida peaks teadma tööandja, kes soovib võtta tööle Euroopa Liidu (EL) või kolmandatest riikidest pärit kodanikku. Artikkel on ülevaatlik ning konkreetse töötaja tööle võtmiseks kindlaksmääratud ametikohale tuleb täpsemalt tutvuda asjakohaste õigusaktidega.

Kes on välismaalane?

Välismaalaste seaduse (VMS) tähenduses on välismaalane isik, kes ei ole Eesti kodanik. Seaduse järgi on Eestis töötamine mis tahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti (VMS § 8).

Välismaalase töötamise alused

Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tema Eestis töötamine on registreeritud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või riigikogu ratifitseeritud välislepingust.

Lühiajalise töötamise registreerimine ehk ilma elamisloata töötamine

Ilma elamisloata töötamiseks võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud politsei- ja piirivalveametis ning töötamisaeg ei ületa kuut kuud aasta jooksul seaduses ettenähtud juhtudel, näiteks:

• töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses;
• töötamine lapsehoidjana;
• töötamine seadmete paigaldaja või oskustöölisena, kui välismaalasel on selles valdkonnas töötamiseks vajalik erialane ettevalmistus;
• töötamine tippspetsialistina, kui välismaalasel on selles valdkonnas töötamiseks erialane ettevalmistus (vt kogu loetelu VMS § 106 lg 1).

Olenevalt ametikohast (lapsehoidja; ekspert, nõustaja või konsultant; seadmete paigaldaja või oskustööline; põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatööd) on tööandjal kohustus maksta välismaalasest töötajale, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti poolt viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise brutokuupalgaga, kuid mitte väiksem kui statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutis (vt VMS § 107 lg 1).

Tippspetsialistile makstava tasu suurus peab olema vähemalt võrdne statistikaameti poolt viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise brutokuupalgaga, kuid mitte väiksem kui statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 2 korrutis (tutvu vastavate andmetega www.stat.ee).

Juhul kui tööandja on registreerinud välismaalasega töösuhte, kuid välismaalane tööle siiski ei asu või lepingut ei sõlmita või leping öeldakse üles enne kokku lepitud tähtaega, on tööandjal kohustus viivitamata teavitada kirjalikult sellest politsei- ja piirivalveametit.

Tähtajaline elamisluba töötamiseks

Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmiseks peab välismaalasel olema töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised.

Praegu kehtiva vastava regulatsiooni järgi ei väljastata alates 01.09.2013 enam Eestis töötamiseks tööluba. Enne viidatud kuupäeva väljastatud tööload kaotavad oma õigusliku tähenduse välismaalase Eestis töötamise õiguse või selle puudumise suhtes ning sellise isiku töötamise õigus tuleneb välismaalaste seadusest.

Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi kodanik (EL kodanik) ei vaja Eestis elamiseks elamisluba, kuid vajalik on registreerida oma elamisõigus. Selleks tuleb elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele esitada elukoha aadressiandmed. Elamisõiguse registreerimise järgselt ei vaja EL kodanik Eestis töötamiseks tööluba. EL kodanik võib Eestis elada ja töötada ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata kuni 3 kuud.

Kolmandate riikide kodanik peab Eestis töötamiseks taotlema elamisluba (mitte tööluba). Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi (VMS § 176 lg 1).

Elamisluba saab taotleda üldjuhul järgmistel alustel:

• Eesti Töötukassa loaga – kuna töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes (VMS § 177 lg 1);
   
• palgakriteeriumit täites – st tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil töötamiseks antud tähtajalise elamisloa puhul on tööandja kohustatud välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks, maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega. Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis.

Tähtajaline elamisluba töötamiseks antakse tööandja poolt kavandatud töötamise ajaks Eestis kehtivusajaga kuni kaks aastat, mida võib pikendada tööandja poolt kavandatud töötamise ajaks kuni viie aasta võrra korraga.

Töölepingu tingimused

Töölepingu sõlmimine, sh vorm ja sisu ei erine oma olemuselt lepinguga, mida tööandja sõlmib igapäevaselt Eesti kodanikuga. Esmaseks küsimuseks on lepingu keele küsimus. Kuigi riigikeele nõudest lähtuvalt peaks leping olema eesti keeles, siis praktikas osutub see välismaalasest ja mitte eesti keelt rääkivale töötajale üsna mõttetuks dokumendiks. Seega oleks mõistlik sõlmida tööleping kakskeelsena ehk eesti ja võõrkeelsena, millest tööle asuv isik aru saab. Selline paralleelne keele kasutus ennetab ka hilisema lepingu tõlkimise vajaduse, kui näiteks tööinspektsioon või muu järelevalveorgan täidab oma järelevalvekohustust, mille raames on vajadus tutvuda sõlmitud töölepinguga.

Välismaalasega sõlmitavas lepingus on oluline määratleda töö tegemise koht, seda põhjusel, et tööandjal on kohustus teavitada politsei-ja piirivalveametit täpsest aadressist, kus välismaalasest töötaja töötab (sh ka muudatusest).

Olenemata tähtajalise elamisloa tähtajalisusest ei näe töölepingu seadus (TLS) ette erisust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks vastavalt elamisloa tähtajale. Seega tuleb tööandjal lähtuda lepingu sõlmimisel samadest alustest, mida reguleerib TLS § 9 ja § 10.

Tööandja kontrolli-ja teavitamiskohustus

Tööandja on kohustatud teavitama politsei- ja piirivalveametit töötamiseks antud elamisluba omava välismaalase tööleasumisest, tööle asumata jätmisest, töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, töösuhte aluseks oleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest (VMS § 285 lg 1).

Kui tööandja juures töötab tähtajalise elamisloaga töötaja, on tööandjal kohustus kontrollida, kas töötajal on igapäevaselt endiselt olemas alus Eestis viibimiseks ning seoses sellega õigus töötamiseks (VMS § 286 lg 1). Seega tuleb tööandjatel ka pärast töölepingu sõlmimist jälgida töötaja Eestis töötamise aluse olemasolu.

Töötaja kohustus anda tööandjale vastavasisulist teavet tuleneb TLS-st. Tööandja soovil on töötaja kohustatud teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi (TLS § 15 lg 2 p 8). Kuna töötamiseks antud elamisluba on aluseks töölepingu sõlmimisel, on ilmselgelt sellega seonduv oluline teave, millest töötaja peab tööandjat teavitama. Juhul kui töötaja keeldub vastava teabe avaldamisest, siis võib selline olukord olla aluseks töösuhte erakorraliseks üleütlemiseks.

Tööandjale, kes võimaldab seaduslikku alust mitteomaval töötajal töötada, on ettenähtud rahatrahv kuni 3200 eurot.

Mõistlik on töölepingus kokku leppida töötaja kohustus teavitada tööandjat töötamise aluseks oleva loa pikendamisest, loa lõppemisest, kodakondsusest loobumisest või selle äravõtmisest. Selline kokkulepe hõlbustab olukorda rohkemate töötajatega ettevõtetele, kellele on töötamise aluse kehtivuse jälgimine suure töötajate arvu tõttu keeruline. Selline kokkulepe töölepingus ei vabasta siiski tööandjat tema kohustusest kontrollida asjaolusid ise ning kehtiva töötamise aluse puudumisel töösuhted lõpetada.

Töölepingu lõpetamise kohustus

Tööandja on kohustatud lõpetama lepingu välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks (VMS § 286 lg 3). Nimetatud kohustus on tööandjal ka siis, kui töölepingut sõlmides oli töötajal alus töötamiseks olemas, kuid selle kehtivus lõppes töösuhte jooksul.

Töölepingu lõpetamise aluseks sellises olukorras saab olla TLS § 88 lg 1. Töötaja ei saa mõistlikult eeldada, et tema töösuhe kestaks edasi, kui selleks puudub õiguslik alus. Järelikult puudub igasugune perspektiiv töövaidluse algatamiseks. Tööandjal on õigus jätta järgimata ettenähtud etteteavitamistähtaeg (TLS § 97 lg 2).

Töölepingu lõpetamisest tuleb tööandjal viivitamata teavitada politsei- ja piirivalveametit.