1. aprillil 2022. a jõustuvad vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused

17. oktoobril 2018. aastal võeti vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega muudeti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Muudatused hõlmasid ka töölepingu seaduses reguleeritud vanemapuhkuste liike ning need jõustuvad 01.04.2022.

Naisel on õigus emapuhkusele

Naisel on õigus saada emapuhkust kuni 100 kalendripäeva, kui tema kohta on
väljastatud sünnitusleht perehüvitiste seaduse alusel.
Emapuhkus muutub sissenõutavaks 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda
määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva.
Kui naine hakkab kasutama emapuhkust vähem kui 70 kalendripäeva enne arsti
või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva, lüheneb emapuhkus
vastava ajavahemiku võrra.
Kui ema otsustab jääda emapuhkusele 35 kalendripäeva enne eeldatava sünnituse tähtpäeva, on emapuhkuse pikkus 65 kalendripäeva. Enne sünnitust kasutamata jäänud emapuhkuse päevade võrra ei pikendata emapuhkust pärast lapse sündi. Emal on võimalik olla emapuhkusel pärast lapse eeldatavat sündi 30 kalendripäeva. Kui naine jääb emapuhkusele 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, kuid laps sünnib viis päeva pärast eeldatud tähtpäeva, saab naine emapuhkust kasutada 25 päeva pärast lapse sündi. Pärast seda on tal võimalik kasutada vanemapuhkust.Emapuhkuse perioodi kompenseeritakse ema vanemahüvitisega ning ema saab emavanemahüvitist vastavalt sellele, millal ta oma õigust emapuhkusele enne lapse sündi kasutama hakkab. Näiteks kui ema jääb emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, on tema emapuhkuse ja ema vanemahüvitise maksmise periood 100 päeva. Kui ema jääb 20 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse ja ema vanemahüvitisega tasustatav periood 50 päeva. Vanemahüvitise maksmine väheneb nende päevade võrra, mille võrra ema hakkas oma õigust emapuhkusele kasutama vähem kui 30 päeva enne eeldatava sünnituse tähtpäeva.
Kui laps sünnib rohkem kui 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud
eeldatavat lapse sünnikuupäeva, on naisel õigus saada emapuhkust 100 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnist.
Emapuhkuse eest on õigus saada ema vanemahüvitist perehüvitiste seaduse
alusel.
Ema vanemahüvitise väljamakseid hakkab tegema Eesti Haigekassa asemel Sotsiaalkindlustusamet.
Töötaja teavitab tööandjat emapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva
ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, välja arvatud juhul, kui etteteatamist
ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.

Töölepingu seaduse § 59

Isal on õigus isapuhkusele

Isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade
kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat
lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tööandjal on õigus
keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.
Kui lapse isa on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last
kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku
teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isapuhkuse saamise õigus ema
abikaasal või registreeritud elukaaslasel.
Isapuhkuse hüvitamise taotlemisele, määramisele ja maksmisele kohaldatakse
perehüvitiste seaduses isa vanemahüvitise kohta sätestatut.
Töötaja teavitab tööandjat isapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette,
kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, välja arvatud juhul, kui etteteatamist ei saa
asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.

Töölepingu seaduse § 60

Lapsendajapuhkusele on õigus lapsendajal

Lapsendajapuhkusele on õigus lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras ja kes ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa. Lapsendajapuhkuse eest on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.
Lapsendajapuhkuse saajate hulgas ei ole isikud, kelle puhul võib eeldada, et nad juba osalevad lapse kasvatamisprotsessis, kuivõrd tegu võib olla isikuga, kes elab lapse bioloogilise vanemaga koos.
Lapsendajapuhkusele on õigus kõigil neil, kes lapsendavad alla 18-aastase isiku.
Lapsendajal on õigus saada lapsendajapuhkust kokku kuni 70 kalendripäeva ühes osas või osade kaupa kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Tööandjal on õigus keelduda lapsendajapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.
Lapsendajapuhkust on õigus saada samal ajal mõlemal lapsendajal kuni 35 kalendripäeva. Kui lapsendajapuhkust kasutavad samal ajal mõlemad lapsendajad, väheneb lapsendajapuhkuse periood vastavalt samal ajal kasutatud kalendripäevade arvule.
Näiteks saavad lapsendajad üheaegselt kasutada puhkust kuni 35 kalendripäeva või kasutada samal ajal puhkust 20 kalendripäeva ning üks vanematest jätkab puhkust 30 kalendripäeva ulatuses (70 – 20 – 20 = 30). Lapsendajatel on vabadus otsustada, kas soovitakse puhkust kasutada ühel ajal, kordamööda või kasutab puhkust vaid üks isik.
Kui lapsendajal on õigus saada perehüvitiste seaduse alusel hüvitatavat vanemapuhkust rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendajapuhkusele.
Kui isik lapsendab samal ajal mitu last, on tal õigus lapsendajapuhkusele ühe lapse
eest omal valikul.
Hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendajapuhkust. Hoolduspere vanemal tekib õigus lapsendajapuhkusele hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast arvates.
Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest kasutanud õigust lapsendajapuhkusele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral lapsendajapuhkust.
Seega, kui perekond ei piirdu enam hoolduspere vanemaks olemisega ja lapsendab sama lapse (kelle hooldusperre võtmisel tekkis neil ka õigus lapsendajapuhkusele), ei teki sel perekonnal pärast lapsendamisprotsessi uut õigust lapsendajapuhkusele.
Töötaja teavitab tööandjat lapsendajapuhkusele jäämisest või lapsendajapuhkuse
katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud
teisiti.

Töölepingu seaduse § 61

Õigus vanemapuhkusele on Eestis last kasvataval vanemal

Õigus vanemapuhkusele on Eestis last kasvataval vanemal. Vanemapuhkust on
õigus korraga kasutada ühel isikul, välja arvatud perehüvitiste seaduse § 34 lõike 3
punktis 1 sätestatud juhul.
Vanemapuhkust on kahel vanemal üheaegselt võimalik kasutada kuni 60 kalendripäeva ulatuses. Eesmärk on võimaldada vanematel samal ajal lapse eest hoolt kanda ja saada selleks vanemahüvitisega hüvitatud vaba aega.
Vanemapuhkust on õigus kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Vanemal on õigus vanemapuhkus katkestada ning seda uuesti kasutama hakata enda valitud ajal. Seadus ei piira isikute õigust valida, kui pikalt järjest puhkust kasutatakse või kui mitmel korral selle kasutamine katkestatakse.
Töötaja teavitab tööandjat vanemapuhkusele jäämisest või vanemapuhkuse
katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud
teisiti.
Õigust vanemapuhkusele ei ole, kui vanemalt on vanema hooldusõigus ära võetud
või seda on piiratud ning kui vanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest
hoolitseda.
Puhkuseõigus on siiski vanemal, kellel on kohustus last kasvatada, kuid kelle laps elab osaliselt hoolekandeasutuses (nt näiteks esmaspäevast reedeni sanatoorses õppeasutuses viibiv laps, kes nädalavahetused veedab kodus).
Töötajal on vanemapuhkuse aja eest õigus saada vanemahüvitist perehüvitiste
seaduse alusel.
Kui laps sünnib surnult või sureb 30 kalendripäeva jooksul pärast sündi, tekib emal
ja isal lapse surmale järgnevast päevast alates õigus kuni 30 kalendripäeva pikkusele vanemapuhkusele. Õigus emapuhkusele ja isapuhkusele lõpeb lapse surmakuupäeval.
Tööandjale ja töötajale on lisaks võimalus kokku leppida, et töötaja kasutab pärast vanemapuhkuse lõppemist ka oma põhipuhkust.

Töölepingu seaduse § 62

Lapsepuhkusele on õigus mõlemal vanemal

Lapsepuhkusele on õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta
kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem
30 kalendripäeva ühes kalendriaastas.
Tegu on ühekordse puhkusega alates vanemapuhkuse lõppemisest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni – teisisõnu pole lapsepuhkust võimalik võtta igal aastal 10 tööpäeva, vaid need päevad on võimalik välja võtta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Mõlemal vanemal on oma individuaalõigus puhkusele. Seega ei saa tekkida olukorda, kus näiteks isa soovib lapsepuhkust kasutada, kuid selgub, et lapse ema on puhkusepäevad juba ära kasutanud. Kummalgi vanemal on õigus lapsepuhkusele kümme tööpäeva, mida vanemad saavad oma äranägemise ja lapse vajadusi arvestades kasutada kuni lapse 14-aastaseks saamiseni.
Kui lapse üks vanematest on surnud või rahvastikuregistris puudub kanne lapse
isa kohta, on vanemal õigus lapsepuhkusele kuni 20 tööpäeva ühe lapse kohta
kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem
30 kalendripäeva ühes kalendriaastas.
Kui lapse teine vanem sureb ajavahemikul, mil õigus vanemahüvitisele on lõppenud,
ent laps pole veel 14-aastaseks saanud ning lapsevanem on kasutanud juba teatud hulga lapsepuhkuse päevi, on teisel vanemal õigus kasutada lapsepuhkust surnud vanema poolt kasutamata puhkuse ulatuses. Olukorras, kus laps lapsendatakse peresiseselt, on teisel lapsevanemal õigus lapsepuhkuse päevadele kasutamata osa ulatuses. Näiteks kui ilma isakandeta lapse ema on kasutanud 4 tööpäeva lapsepuhkuse päevi ning laps lapsendatakse peresiseselt, on emal õigus saada lapsepuhkust 6 tööpäeva ning teisel vanemal on õigus 10 tööpäevale lapsepuhkusele.
Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanema hooldusõigus ära võetud
või seda on piiratud ning kui vanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest
hoolitseda.
Puhkuseõigus on siiski vanemal, kellel on kohustus last kasvatada, kuid kelle laps elab osaliselt hoolekandeasutuses (näiteks esmaspäevast reedeni sanatoorses õppeasutuses viibiv laps, kes nädalavahetused veedab kodus).
Lapse 14-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas
lapse sünnipäev on enne või pärast lapsepuhkust.
Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on
50 protsenti perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest. Ühe kalendripäeva vanemahüvitise arvutamisel kohaldatakse lapsendaja vanemahüvitise arvutamise kohta perehüvitiste seaduse § 39 lõikes 4 sätestatut. Lapsepuhkuse korduval kasutamisel hüvitist samal kalendriaastal ümber ei arvutata.
Ühe kalendripäeva hüvitise suurus ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise tööpäeva töötasu määr. Ühe kuu keskmise tööpäeva töötasu määra arvutamiseks jagatakse töötasu alammäär kalendriaasta tööpäevade arvu ja arvu 12 jagatisega.
Lapsepuhkuse hüvitisele ei ole õigust isikul, kellele makstakse vanemahüvitist
perehüvitiste seaduse alusel.
Lapsepuhkuse hüvitise arvutamisele, määramisele, maksmisele, tasaarvestamisele
ja tagasinõudmisele kohaldatakse perehüvitiste seaduse § 7 lõikes 2, §-des 39–42,
§ 46 lõikes 1 ning §-s 46⁴ sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva
paragrahviga.
Kui töötaja soovib kasutada puhkuse ajakavasse märkimata lapsepuhkust järjestikku kuni 15 kalendripäeva, teatab töötaja tööandjale sellest vähemalt 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Kui töötaja soovib kasutada puhkuse ajakavasse märkimata lapsepuhkust järjestikku rohkem kui 15 kalendripäeva, teatab töötaja tööandjale sellest vähemalt 30
kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Töölepingu seaduse § 63

Puudega lapse vanemal on õigus saada 1 tööpäev lapsepuhkust kuus

Puudega lapse emal või isal on õigus saada puudega lapse vanema lapsepuhkust
üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Kui puudega lapsi on mitu, on vanematel võimalik täiendav puhkepäeva võtta vastavalt puudega laste arvule.
Seadus ei näe ette võimalust puhkusepäevade liitmiseks, samas ei keela töösuhte pooltel teistsuguse kokkuleppe sõlmimist, st poolte kokkuleppel on puhkusepäevade liitmine ja tagasiulatuv nõudeõigus ühe kalendriaasta jooksul võimalik. Näiteks võivad töötaja ja tööandja kokku leppida puhkepäevade liitmises, kui puudega lapse huvides on nädalane viibimine sanatooriumis. Kuna puudega lapse vanemal võib tekkida vajadus kasutada puhkust lähtuvalt oma puudega lapse
erivajadustest, siis peab tööandja võimalusel töötaja soovidega arvestama ning andma põhipuhkust ja lapsepuhkust tulenevalt lapse vajadustest.
Puudega lapse vanema lapsepuhkuse päeva eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus. Ühe kalendripäeva vanemahüvitise arvutamisel kohaldatakse lapsendaja vanemahüvitise arvutamise kohta perehüvitiste seaduse § 39 lõikes 4 sätestatut. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse korduval kasutamisel hüvitist samal kalendriaastal ümber ei arvutata.
Hüvitise arvutamisele, määramisele, maksmisele, tasaarvestamisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse perehüvitiste seaduse § 7 lõikes 2, §-des 39–42, § 46 lõikes 1 ning §-s 46⁴ sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva paragrahviga.
Puudega lapse vanema lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanema hooldusõigus ära võetud või seda on piiratud ning kui vanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
Puhkuseõigus on siiski vanemal, kellel on kohustus last kasvatada, kuid kelle laps elab osaliselt hoolekandeasutuses (näiteks esmaspäevast reedeni sanatoorses õppeasutuses viibiv laps, kes nädalavahetused veedab kodus).
Puudega lapse 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest,
kas lapse sünnipäev on enne või pärast puudega lapse vanema lapsepuhkust.
Puudega lapse vanema lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.

Töölepingu seaduse § 63¹

Eestkostjal ja hoolduspere vanemal on täiendav õigus puhkusele

Eestkostjal ja hoolduspere vanemal on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud
vanemapuhkust, lapsepuhkust, tasustamata lapsepuhkust ning puudega lapse
vanema lapsepuhkust.
Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada vanemapuhkust.
Eestkostja määratakse kohtu poolt ning selle eesmärk on lapse kasvatamine ning tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitsmine.
Hoolduspere vanem on isik, kes osutab asendushooldusteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁶ alusel.
Tegelikul hooldajal on õigus saada vanemapuhkust juhul, kui lapse vanem puhkust ei
kasuta. Tegelik hooldaja saab olla iga isik, näiteks vanaema või perekonnatuttav, kes hoolitseb lapse eest siis, kui lapse vanemad ei kasuta vanemapuhkust. Samuti võib tegemist olla olukorraga, kus vanemad on surnud või ei ole võimalik mingil muul põhjusel vanemapuhkust kasutada.
Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on kasutamata päevade ulatuses õigus saada lapsepuhkust ja puudega lapse vanema lapsepuhkust, kui lapse üks vanem on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate lapsepuhkusest ja puudega lapse vanema lapsepuhkusest loobumise kohta.
Puhkusepäevi arvutatakse lapse kohta, näiteks kui üksikisa on kasutanud lapsepuhkust 20 tööpäeva ulatuses ja ta abiellub uue isikuga, siis ei teki isa abikaasal enam õigust lapsepuhkusele. Kui aga isa on kasutanud ära näiteks 15 päeva, on abikaasal võimalik kasutada lapsepuhkust 5 päeva ulatuses.