Ema vanemahüvitis on üks vanemahüvitise liik, mille saamise on õigus laieneb kõigile tulevastele emadele.

Töötaval emal on ema vanemahüvitise õigus enne lapse sündi ja sellega käib kaasas alati emapuhkus.

Emal, kes ei tööta, tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.

Ema vanemahüvitis on ema individuaalne õigus ehk sellele on õigus vaid emal, teine vanem seda kasutada ei saa.

NB! Töötav ema on enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olev ema, kellel tekib õigus ema vanemahüvitisele ja emapuhkusele ravikindlustuse seaduse alusel. Mittetöötav ema on ema, kellel ei olnud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhet ning kellel tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.

Alates 1. jaanuarist 2024 on last kasvatavatel samasoolistel vanematel õigus perehüvitistele samadel tingimustel nagu kõigil teistel vanematel. Isa vanemahüvitist on võimalik kasutada sellel lapsevanemal, kes ei ole lapse ema.

Perehüvitisi saab taotleda ka ühe lapse bioloogilise vanema elukaaslane, kes ei ole lapse bioloogiline vanem, kuid sel juhul peab nende kooselu olema registreeritud ning kantud rahvastikuregistrisse.

Ema vanemahüvitis saamine

Ema vanemahüvitisega kaasneb emapuhkus, mille pakkumusi emadele edastab sotsiaalkindlustusamet iseteeninduse kaudu. Palun veenduge, et iseteeninduses on kehtiv elektronposti aadress.

Töötava ema puhul edastatakse vastav info lapse eeldatava sünnitähtaja kohta tervishoiuteenuse osutajatelt (arst või ämmaemand) sotsiaalkindlustusametile. 80 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega saadetakse töötavale emale ema vanemahüvitise pakkumus.

Mittetöötav ema saab sotsiaalkindlustusametilt koos perehüvitiste pakkumusega ema vanemahüvitise pakkumuse. Pakkumuse saadetakse siis, kui laps on rahvastikuregistris registreeritud. Sotsiaalkindlustusamet saadab iseteeninduses oleva pakkumuse kohta ema e-postile teavituse.

Kui ema töötamine on registreeritud Eestis, aga tegelikult elab ta välismaal ning raseduse võtab arvele ja seda jälgib välismaa arst, palume esitada sotsiaalkindlustusametile originaaltõend lapse eeldatava sünnikuupäeva kohta. Tõend peab sisaldama ema ees- ja perekonnanime, Eesti isikukoodi ning raseduse jälgimisega tegeleva arsti ja asutuse andmeid. Tõendi võib saata postiga (Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn) või digiallkirjastatult e-kirjaga aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

NB! Perehüvitiste seaduse alusel makstakse ema vanemahüvitist, kui ema on Eesti resident. Eestis ema vanemahüvitist saades ei tohi ema samal ajal saada samaliigilist hüvitist teisest riigist.

Töötav ema saab teise perehüvitise pakkumuse pärast lapse sündi, kus on ka teised perehüvitiste liigid, millele emal lapse eest õigus on.

Perehüvitise pakkumusel on just sellele vanemale ettenähtud perehüvitised, milleks võivad olla:

• ema vanemahüvitis,
• isa vanemahüvitis,
• jagatav vanemahüvitis,
• sünnitoetus,
• lapsetoetus,
• üksikvanema lapse toetus,
• lasterikka pere toetus,
• kogumispensioni täiendavad sissemaksed,
• jt perehüvitised.

Ema vanemahüvitise saab ema kinnitada või sellest loobuda. Töötav ema saab planeerida ema vanemahüvitise ja sellega kaasneva emapuhkuse alguskuupäeva.

Ema vanemahüvitise suurus ja maksmine

Töötaval emal arvutatakse ema vanemahüvitis lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.

Mittetöötaval emal arvutatakse ema vanemahüvitis lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi. Nii arvutatakse ka isa vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis.

Ema vanemahüvitise arvutamise aluseks on õigustatuse periood, milleks on kas lapse eeldatavale sünnitähtajale või lapse sünnile eelnenud üheksa kuud ja sealt alates 12 kuu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (ehk nn referentsperiood), mille järgi arvutatakse hüvitise kuumäär. Kuumäär jagatakse 30-ga, et leida ema vanemahüvitise päevamäär.

Ema vanemahüvitise suurus sõltubki kalendrikuu päevade arvust ehk päevamäärast. Seega ei ole ema vanemahüvitise suurus igal kuul sama, vaid oleneb sellest, mitu päeva konkreetses kalendrikuus on.

Näide 1: töötav ema, kelle lapse eeldatav sünnitähtaeg on 01.07.2024. Ema vanemahüvitise referentsperiood (periood, mil teenitud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu võetakse ema vanemahüvitise suuruse kindlaks tegemisel aluseks) on 2022. aasta oktoober 2023. aasta september ehk 12 kalendrikuud. Periood 2023. aasta oktoobrist 2024. aasta juunini ehk üheksa kalendrikuud jääb arvestusest välja.

Näide 2: mittetöötav ema, kelle lapse sünnitähtaeg on 01.07.2024. Ema vanemahüvitise referentsperiood (periood, mil teenitud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu võetakse ema vanemahüvitise suuruse kindlaks tegemisel aluseks) on 2022. aasta oktoober kuni 2023. aasta september ehk 12 kalendrikuud. Periood 2023. aasta oktoobrist 2024. aasta juunini ehk üheksa kalendrikuud jääb arvestusest välja.

Kui emal referentsperioodi 12 kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, määratakse ema vanemahüvitis vanemahüvitise määras, mis 2024. aastal on 725 eurot kuus, päevamäär 24,16 eurot.

Kui ema referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli võrdne või väiksem kui töötasu alammäär, makstakse ema vanemahüvitist töötasu alammääras, mis 2024. aastal on 820 eurot kuus, päevamäär 27,33 eurot.

NB! Ema vanemahüvitisel ei ole maksimaalset määra, seega määratakse ja makstakse ema vanemahüvitist, võttes aluseks ema tegeliku sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurust referentsperioodil.

Järgmistel juhtudel võib olla nii, et emal ei ole ema vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis samas suuruses:

• esiteks arvutatakse töötaval ema vanemahüvitis lapse eeldatava sünnitähtaja järgi, aga jagatav vanemahüvitis arvutatakse lapse tegeliku sünnikuupäev järgi;
• teiseks ei ole ema vanemahüvitisel maksimaalset määra, küll aga on jagataval vanemahüvitisel maksimaalne määr ehk ülempiir, millest suuremat hüvitist vanemale ei maksta.

Ema vanemahüvitist makstakse kuu kaupa. Seega makstakse ema vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval.

Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.

Enne igat uut ema vanemahüvitise väljamakset saadab sotsiaalkindlustusamet emale iseteenindusse väljamakseteatise, kuhu on kokku koondatud kõige olulisem info, mida ema makstava ema vanemahüvitise osas peab teadma:

• milliste kalendrikuude eest hüvitist makstakse,
• mitme päeva eest hüvitist makstakse,
• milline on hüvitise päeva summa,
• millises summas on kuu eest hüvitis määratud,
• info tulumaksuarvestuse kohta,
• arvelduskontole laekuv hüvitise summa,
• arvelduskonto info, kuhu hüvitis makstakse,
• kuupäev, millal hüvitise väljamakse tehakse.

Ema vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ja sellelt on õigus kasutada tulumaksuvabastust. Tulumaksuvabastuse soovist saab sotsiaalkindlustusametit teavitada ema vanemahüvitise pakkumust kinnitades või soovi korral hiljem iseteeninduses.

Ema vanemahüvitise periood

Töötaval emal on ema vanemahüvitisele õigus kuni 100 järjestikust kalendripäeva, arvestades lapse eeldatavat sünnitähtaega. Töötav ema saab ema vanemahüvitist kasutada kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Ema, kellel ei ole enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kehtivat töösuhet, saab ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnist.

NB! Töötav ema saab ise otsustada, millal ta soovib ema vanemahüvitist kasutama hakata ning seoses sellega tööandja juurest emapuhkusele jääda.

Töötavatel emadel on kolm võimalust, kuidas ema vanemahüvitist ja emapuhkust kasutada.

• Ema jääb emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
  Kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus 100 päeva.
• Ema jääb emapuhkusele 31-69 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega.
  Kui ema jääb näiteks vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus vähemalt 61 päeva.
  Sellisel juhul jääb emal tema soovil kuni 39 kalendripäeva emapuhkust kasutamata. Ema kasutamata ema vanemahüvitise päevad kanduvad siis jagatava vanemahüvitise perioodi, mida on võimalik soovi korral mõlemal vanemal paindlikult kasutada. See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb ema poolt kasutamata ema vanemahüvitise päevade arvelt.

Hüvitise saamise perioodi silmas pidades on töötaval emal soovituslik jääda emapuhkusele vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja saada ema vanemahüvitist – siis ei vähene perel lapse eest saadavate vanemahüvitiste päevade koguhulk.

Ema vanemahüvitise saamine lõppeb

Ema vanemahüvitise saamine lõpeb enamjaolt siis, kui laps saab 30 päeva vanaks või siis, kui ettenähtud maksimaalne ema vanemahüvitise päevade arv ehk 100 järjestikust kalendripäeva läbi saab.

Näiteks, kui sünnib laps 42. rasedusnädalal. Kuna ema vanemahüvitis on määratud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi, siis on laps tegelikult 30 päevast kaks nädalat noorem, kui ema vanemahüvitis lõppeb. Ema vanemahüvitist ei saa siiski saada kauem kui 100 päeva.

Enne tähtaega sündinud lapse puhul lõpeb ema vanemahüvitis pärast lapse 100 päeva vanuseks saamist.

Emapuhkus

Töötaval emal kaasneb ema vanemahüvitisega emapuhkus. Emapuhkuse ajal ei tohi ema ühegi tööandja juures töötada.

Töösuhtes oleval emal soovitatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne emapuhkuse algust tööandjaga puhkusesoov läbi rääkida. Tulevane ema saab tööandjalt suunised, kuidas emapuhkus puhkuste ajakavasse märkida. Täpsem korraldus on iga tööandja enda otsustada.

Kui töösuhtes ema saab 80 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ema vanemahüvitise pakkumuse, märgib ta planeerimisel ka enda tööandja(te) e-posti aadressi(d). Sotsiaalkindlustusamet teavitab tööandjat ema soovist hakata valitud kuupäevast emapuhkust kasutama. Tööandjal on õigus töötaja puhkusesoovist viie tööpäeva jooksul keelduda.

Kui tööandja ei keeldu puhkusesoovist, siis kannab sotsiaalkindlustusamet emapuhkuse töötamise registrisse ning ema võib soovitud kuupäevast puhkusele jääda. Emapuhkus kantakse töötamise registrisse üks päev enne puhkuse algust, kuid mitte varem kui viie tööpäeva möödumisel emapuhkuse planeerimisest sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Emapuhkust ema ise vahepeal peatada ei saa – ema saab seda kasutada vaid järjest. Töötamise registrisse märgitakse ema töösuhte peatamise kanne. Puhkusekande liigiks töötamise registris on “Emapuhkus”.

Kuigi töötamine loetakse ema- ja isapuhkusel viibides peatatuks, tuleneb töölepingu seaduse § 68 lõikest 2, et vastav aeg läheb siiski põhipuhkuse arvestuses arvesse.

Põhipuhkus ei lühene emapuhkusel viibitud aja tõttu. Emapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse. Põhipuhkust on õigus saada vastavalt sellele, mitu päeva ema emapuhkust kasutab.

Näide: töötaja põhipuhkuse kestvus on 28 päeva kalendriaastas. Emapuhkust soovib töötaja kasutada 100 kalendripäeva. Ema puhkuse perioodi eest arvestatakse töötajale juurde 8 põhipuhkuse päeva (28/365=0,077*100).

Kui lapse eeldatav sünnikuupäev on 10. juuli 2024, siis töötaval emal on kolm varianti, kuidas oma emapuhkust planeerida

Variant 1

Ema jääb emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega 1. maist 2024. Kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus 100 päeva, millest 70 päeva saab kasutada enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Ema on emapuhkusel ja saab ema vanemahüvitist perioodil 1. mai – 8.august 2024. Kuna töötava emaga peres on jagatava vanemahüvitise kestvus 475 päeva, saab pere järjest kasutamise korral jagatavat vanemahüvitist perioodil 9. august 2024 – 26. detsember 2025. Kokku saab ema hüvitist 575 päeva (100+475).

Variant 2

Variant 3

Ema jääb emapuhkusele 30 või vähem päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ehk 10. juunist 2024 või vähem kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi (ehk 30 kuni 0 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega), on tema emapuhkuse kestus vähemalt 30 päeva. Sel juhul ei kandu kasutamata ema vanemahüvitise päevad jagatava vanemahüvitise perioodi. Jagatava vanemahüvitise periood nende päevade võrra siis ei pikene. Seega on jagatava vanemahüvitise kestvus töötava emaga peres 475 päeva.

Sellisel juhul jäävadki perel hüvitisena ja emal emapuhkusena kasutamata need päevad, mille võrra ema jäi õigustatusest (70 kalendripäeva enne lapse sündi) hiljem ema vanemahüvitist saama ja emapuhkusele.Ema kasutab emapuhkust 30 päeva alates 10. juuni – 9. juuli 2024 ning jagatavat vanemahüvitist 475 päeva perioodil 10. juuli 2024 – 27. oktoober 2025. Kokku saab ema hüvitist 535 päeva (475+60). Emal jääb 40 päeva eest ema vanemahüvitis saamata.

Ema vanemahüvitis ja ravikindlustus

Ravikindlustus on tagatud kõigile emadele. Ravikindlustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas ema töötas enne lapse sündi või mitte.

Raseduse ajal ja kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnitähtaega on emal riigipoolne ravikindlustus alati tagatud.

Laste sünd väikese vanusevahega

Kui mitu last sünnib järjest ja laste vanusevahe on vähem kui kolm aastat, tekib emal kohe lapse sünnist õigus ema vanemahüvitisele. Hüvitise arvutamisel vaadatakse eelmise lapse eest makstud vanemahüvitist – kui see on suurem kui uus planeeritav vanemahüvitis, saab ema vanemahüvitist samas suuruses nagu eelmisel korral.

Oluline on tähele panna, et juhul, kui emale määratakse ema vanemahüvitis eelmise lapse eest määratud vanemahüvitise summas, sest see on emale kasulikum, rakendub ema vanemahüvitisele maksimummäär, millest suuremas summas hüvitist ei maksta. 2024. aastal on maksimummäär 4733,53 eurot kuus.
Vanemahüvitise määrad

Ennetähtaegse lapse sünd

Töötaval emal tekib ennetähtaegse lapse sünniga seoses ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist 100 järjestikuks kalendripäevaks, seda aga ainult siis, kui laps sünnib varem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Kui laps sünnib näiteks 69 või 30 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega, makstakse emale ema vanemahüvitist ikka lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.

Kui ema ei tööta ja laps sünnib ennetähtaegselt, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist 30 järjestikuks kalendripäevaks.

Kui lapse eeldatav sünnitähtaeg on näiteks 40. rasedusnädala järgi 01.07.2024:

• siis tekib emal ema vanemahüvitise õigus 100 järjestikuks kalendripäevaks alates 22.04.2024 kuni 30.07.2024.

Laps sünnib tegelikult:

• 1. variant: 17.06.2024 ehk 38. rasedusnädalal – jagatava vanemahüvitise õigus tekib 31.07.2024 ning see määratakse 475 kalendripäevaks;
• 2. variant: 14.07.2024 ehk 42. rasedusnädalal – jagatava vanemahüvitise õigus tekib 31.07.2024 ning see määratakse 475 kalendripäevaks.

Seega lapse tegelik sünnikuupäev ja vanus ei ole siin määrav, sest ema vanemahüvitis on määratud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi ja sellest lähtuvalt on ema jäänud tööandja juures emapuhkusele ja saab ema vanemahüvitist. Jagatava vanemahüvitise õigus tekib ema vanemahüvitise lõpupäevale järgnevast päevast. Seega võibki olla nii, et kui laps sünnib hiljem, siis algab jagatav vanemahüvitis juba siis, kui laps on näiteks kõigest 25-päevane.

NB! Ema vanemahüvitise ja emapuhkuse periood võib muutuda (ehk arvutatakse ümber) üksnes siis, kui ema soovib ema vanemahüvitist ja emapuhkust hakata kasutama hiljem, kui laps tegelikult sünnib. Ema vanemahüvitise suurus arvutatakse endiselt lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.

Näiteks on lapse eeldatav sünnitähtaeg 01.08.2024. Ema soovib ema vanemahüvitist ja emapuhkust hakata kasutama 31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. See on ema teadlik valik, sest pere on otsustanud, et ema on küll lühemalt emapuhkusel, kuid perena on neil jagatavat vanemahüvitist 39 kalendripäeva võrra rohkem (475+39=514 päeva).

Emale määratakse ema vanemahüvitis perioodiks 01.07.2024-30.08.2024 s.o 61 kalendripäevaks (31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega) ja ema jääb emapuhkusele 31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Laps sünnib nüüd 40 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega s.o 22.06.2024 s.t 11 päeva varem, kui ema emapuhkusele tööandja juurest enda soovil alles soovis jääda.

Sellisel juhul määratakse ema vanemahüvitise ümber ja muudetakse emapuhkuse perioodi töötamise registris. Seda põhjusel, et ema ei saa seoses lapse sünniga tööle minna. Seega määratakse emale ema vanemahüvitise ümber perioodiks 22.06.2024-30.08.2024 (lapse tegelikust sünnikuupäevast alates). See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood lüheneb 11 päeva võrra ja ema vanemahüvitise periood emal pikeneb 11 päeva võrra (72 päeva kokku). Jagatava vanemahüvitise perioodiks jääb 475+28(39-11)=503 päeva.

Kergemale tööle üle viimine

Kergemale tööle üleviimiseks väljastab naistearst või ämmaemand rasedale töövõimetuslehe.

Naine otsustab ise, millal ta hakkab ema vanemahüvitist kasutama ja suhtleb ise ämmaemandaga kergemale tööle üleviimise töövõimetuslehe lõpetamise osas.

NB! Kergemale tööle üleviimise töövõimetusleht peab olema lõpetatud enne, kui ema hakkab kasutama ema vanemahüvitist ja jääb emapuhkusele.

Loe lisaks: Jagatav vanemahüvitis

Laps on lahkunud varakult

Töötaval emal on õigus saada emapuhkust ja ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva, kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul (alates 22. rasedusnädalast). Selle perioodi jooksul on emale tagatud ravikindlustus.

Kui ema on hakanud ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama enne lapse surnult sündi, on tal õigus kasutada ema vanemahüvitist ja saada emapuhkust kokku 100 kalendripäeva.

Näiteks kui ema on 70 kalendripäeva enne lapse sündi jäänud emapuhkusele ja hakanud kasutama ema vanemahüvitise saamise õigust, on tal õigus pärast lapse surnult sündi veel 30 kalendripäevale emapuhkusele ja -hüvitisele, kokku 100 kalendripäeva. Kui ema on jäänud puhkusele näiteks 30 kalendripäeva enne sünnitust, on tal õigus veel 70 kalendripäevale emapuhkusele ja -hüvitisele pärast lapse surnult sündi, kokku 100 kalendripäeva.

Siinkohal on ka erand emadele, kes on lapse surma päevaks jõudnud juba kasutatada ema vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva. Sellisel juhul on emal õigus saada ema vanemahüvitist veel täiendavalt 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. See tähendab, et olenemata sellest, kui mitu päeva on ema jõudnud ema vanemahüvitist lapse surma päevaks ära kasutada, on tagatud 30 kalendripäeva emapuhkust ja -hüvitist alates lapse surma päevast.

Kui laps sureb ajal, kui ema on jõudnud hakata kasutama juba jagatavat vanemahüvitist, vormistatakse ema ümber ema vanemahüvitise saajaks.

Emal, kes ei tööta, on õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, st vanemahüvitist ei saa võtta päevade kaupa jaotatuna pikemale ajaperioodile, vaid kõik 30 päeva tuleb soovi korral kasutada ära järjestikku. Selle perioodi jooksul on emale tagatud ravikindlustus.

Lisaks on ühel vanematest ka sünnitoetuse õigus surnult sündinud lapse korral (alates 22. rasedusnädalast). Toetus on ühekordne, summas 320 eurot. Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.

Ema vanemahüvitise saamiseks ei pea ema ise üldjuhul sotsiaalkindlustusametiga ühendust võtma ja vastavasisulisi taotlusi esitama. Sotsiaalkindlustusamet saab tervishoiuinfosüsteemi ja sotsiaalkaitse infosüsteemi vahelise andmevahetuse kaudu automaatselt info lapse surnult sünni või lapse surma kohta, et võimaldada ka lapse kaotanud vanematele proaktiivset perehüvitiste pakkumust sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu. Kui ema ei ole 14 tööpäeva jooksul pakkumust saanud, palume ühendust võtta iseteeninduse kaudu.