Riigipea kuulutas eile välja seaduse, mis aitab vähendada tõsiste tööalaste Euroopa Liidu õiguse rikkumiste riske. Muudatus aitab töö käigus avastatud rikkumised tööl lahendada, uusi rikkumisi ennetada ning hoida kokku nende lahendamisele kuluvat aega.
Teavitajate kaitsmine ning rikkumisest teavitamiseks mõeldud kanali loomine on vajalik ennekõike tööandjatele ja töötajatele endile. Seejuures aitab teavitamise reeglites kokku leppimine suurendada ettevõtete läbipaistvust ja konkurentsivõimet Euroopa Liidu ühtses õigusruumis. Eelnõu reguleerib Euroopa Liidu normide rikkumisest teavitamist ja teavitajate kaitset kõige suuremate rahavoogude konkurentsimoonutuste ning kahjudega seotud valdkondades.
Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on muudatuse üks selgeim suunis ettevõtjatele kaheastmelise teavitussüsteemi loomine. “Muudatus aitab enim neid organisatsioone, kel praegu veel pole sellist teavituskanalit, mis aitaks neil olulisi rikkumisi avastada ning arvestaks seejuures teavitaja konfidentsiaalsuse ja kaitsega,” ütles justiitsminister.
Eesti ettevõtete ja teistegi riikide kogemus näitab, et turvaliste organisatsioonisiseste teavituskanalite loomise järel eelistavad töötajad rikkumise kahtlusest teavitada tööandjat ennast. Nii on see ennekõike seetõttu, et turvalise teavituskanali olemasolul ei pea töötaja kartma võimalikku survestamist või mistahes muud ebaõiglast kohtlemist. Nõnda saab tööandja võimalikust rikkumisest ise esimesena teada ja asuda seda kõrvaldama, et võimalikku kahju minimeerida või lausa ära hoida.
Teadlikult valeteavituse tegemine saab olema karistatav. Samuti saab karistatav olema see, kui keegi püüab tööl rikkumisest teavitamist takistada või teavitajat survestada. Seega aitavad eelnõus kokku lepitud reeglid vältida n-ö pahatahtlikku teavitamist.
Teavituskanali loomise kohustus saab olema riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel. Justiitsminister Madis Timpson juhib tähelepanu, et paljudel ettevõtetel ja asutustel on juba praegu sellised kanalid olemas, need toimivad hästi ja aitavad organisatsiooni juhtida. “Muudatus aitab ka teistel asutustel ja ettevõtetel praegusi häid praktikaid üle võtta,” märkis ta.
Praegu ei ole Eesti õiguses veel ühtset ja valdkonnaülest teavitaja kaitse regulatsiooni. Muudatus on seotud Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiviga. Liidu liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta juba 2021. aasta detsembriks, mistõttu ootab Eestit hilinenud muudatuse eest rahatrahv.
Enamik muudatusi jõustuvad 1. septembril 2024, mille järel selgub ka trahvi suurus. 1. jaanuaril 2025 jõustub 50–249 töötajaga erasektori ettevõtete kohustus seada sisse asutusesisene teavituskanal.
Tööalaselt teada saadud rikkumisest teavitajad saavad edaspidi kaitse
16.11.2023
Eile, 15. novembril läbis riigikogus esimese lugemise eelnõu, mis aitab vähendada tõsiste tööalaste Euroopa Liidu õiguse rikkumiste riske. Muudatus aitab töö käigus avastatud rikkumised tööl lahendada, uusi rikkumisi ennetada ning hoida kokku nende lahendamisele kuluvat aega.
Teavitajate kaitsmine ning teavituskanali loomine on vajalik ennekõike tööandjatele ja töötajatele endile. Seejuures aitab teavitamise reeglites kokku leppimine suurendada ettevõtete läbipaistvust ja konkurentsivõimet ühtses Euroopa Liidu õigusruumis.
Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul aitab muudatus ettevõtjaid kaheastmelise teavitussüsteemi loomisega. “See tähendab, et rikkumisest teavitatakse eelkõige organisatsiooni ennast, mõnel juhul ka selleks pädevat järelevalveasutust. Muudatus aitab enim just neid organisatsioone, kel praegu pole veel sellist teavituskanalit, mis aitaks neil olulisi rikkumisi avastada ja arvestaks seejuures tööl rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse ning kaitsega,” sõnas justiitsminister.
Nii Eesti ettevõtete kui ka teiste riikide kogemus näitab, et kui turvalised organisatsioonisisesed teavituskanalid on loodud, eelistavad töötajad rikkumise kahtlusest teavitada tööandjat ennast. “Nii on see eelkõige seepärast, et turvalise teavituskanali olemasolul ei pea töötaja kartma võimalikku survestamist või mistahes muud ebaõiglast kohtlemist. Nõnda saab tööandja võimalikust rikkumisest ise esimesena teada ja asuda seda kõrvaldama,” selgitas justiitsminister Kalle Laanet.
Eelnõu reguleerib Euroopa Liidu normide väärkäitumisest teavitamist ja teavitajate kaitset kõige suuremate rahavoogude konkurentsimoonutuste ning kahjudega seotud valdkondades.
“Tööandjad, kel on rikkumisest teavitamise kanalid olemas, on atraktiivsemad nii võimalikele töötajatele kui ka võimalikele koostööpartneritele. Nad annavad märku, et soovivad rikkumisi ennetada või need kiiresti kõrvaldada. Samuti väldivad nad nii võimalikku ohtu ettevõtetega seotud osapoolte heaolule ja tervisele, aga ka oma varale või tõsise rikkumisega kaasnevale mainekahjule,” lisas justiitsminister.
Teadlikult valeteavituse tegemine saab olema karistatav. Samuti saab karistatav olema see, kui keegi püüab tööl rikkumisest teavitamist takistada või teavitajat survestada. Seega aitavad reeglid vältida n-ö pahatahtlikku teavitamist.
Teavituskanali loomise kohustus saab olema riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel. “Paljudel ettevõtetel ja asutustel on juba praegu sellised kanalid olemas, need toimivad hästi ja aitavad organisatsiooni juhtida. Seega aitab muudatus häid praktikaid üle võtta teistelgi asutustel ja ettevõtetel,” märkis justiitsminister Kalle Laanet.
Praegu ei ole Eesti õiguses veel ühtset ja valdkonnaülest teavitaja kaitse regulatsiooni. Plaanitud muudatus on seotud Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiviga ja eelnõu keskendubki Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisele. Liidu liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta juba 2021. aasta detsembriks.
Tööalaselt teada saadud rikkumisest teavitajad saavad edaspidi kaitse
11.08.2021
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega antakse tulevikus kaitse inimestele, kes on teavitanud tööalases kontekstis teada saadud rikkumisest.
“Erinevad õigusrikkumised võivad aset leida nii era- kui avalikus sektoris ning nendele reageerimata jätmine võib ohustada teisi inimesi, kuid ka avalikke huvisid. Enamasti saavad sellistest rikkumistest esimesena teada ettevõtte või asutusega tööalaselt seotud inimesed, kes saavad võimalikust rikkumisest teavitamisega kas selle olukorra ära hoida või saab rikkumisele selle ilmsikstulekul vastavalt reageerida,” ütles justiitsminister Maris Lauri.
“Näiteks, kui ehitusettevõte projektijuht rikub objektil tööohutusnõudeid, millest töötajad on teadlikud, kuid ei julge tagakiusamise või suisa töölt vabastamise hirmus sellest teada anda, siis aitaks seda hirmu maandada konfidentsiaalsust võimaldav teavitusekanal, mis annaks kindluse, et rikkumise toime pannud otsene juht ei saaks teataja isikust teada. Seejuures hoitaks ära ka mainekahju ettevõttele, mis võib tekkida, kui ehitajate elu ja tervis on seal töötades potentsiaalselt ohus,” selgitas Lauri.
Eelnõu eesmärgiks on kaitsta inimesi, kes teavitavad tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest, et nad julgeksid rikkumistest teada anda. “Eelnõu jõustumisel on keelatud kasutada rikkumisest teavitaja suhtes survemeetmeid ning info vastuvõtjal tuleb tagada teavitaja konfidentsiaalsus. Samuti on survemeetmete kasutamise eest ette nähtud karistused. Teisest küljest peame mõtlema ka sellele, kuidas kaitsta asutusi ja ettevõtjaid valeteavituste eest. Seetõttu on karistatav see, kui inimene teeb teadlikult valeteavituse,” rõhutas justiitsminister.
Kaitse saamiseks on oluline, et inimesel on põhjendatud alus arvata, et teave vastab tõele ja ta on sellest nõuetele vastavalt teavitanud. Ka anonüümse teavitamise korral tagatakse teavitajale kaitse juhul, kui ta on teavitanud nõuete järgi ning tema isik hiljem kindlaks tehakse. Samas, kui inimene teavitab enda toime pandud rikkumisest, siis teavitamine ei välista tema enda vastutusele võtmist selle rikkumise eest.
Eelnõuga nähakse ette kolmeastmeline teavitamise süsteem – asutusesisene, asutuseväline ning avalikkusele teavitamine. “Teavitajal on võimalik ise valida, kas ta teavitab asutusesiseselt või asutuseväliselt. Avalikkuse poole pöördumisel saab teavitaja kaitse vaid teatud tingimustel, kuna eelistatud on esimesed kaks teavitamise viisi, sest teavitamise eesmärgiks peab olema rikkumise võimalikult kiire kõrvaldamine ning eeldatavasti on esimesed kaks kanalit selleks otstarbekamad,” rääkis Lauri.
Kuigi ka praegu on rikkumisest teavitajatel teatud juhtudel õigus kaitsele ning konfidentsiaalsusele, ei ole ühtset regulatsiooni selle kohta, kes ja kuidas peab seda tegema ning kes täpsemalt kaitse saab. Selleks, et nii inimestele kui ka asutustele ja ettevõtetele oleks selge, kes ja mis alustel kaitse saab, luuakse uus rikkumisest teavitajate kaitse seadus. Kaitse saavad teavitajad eelnõu järgi praktiliselt kõigis valdkondades, kuna rikkumisest teada saamine, selle abil rikkumise ennetamine või kõrvaldamine ja teavitajate kaitsmine võimalike survemeetmete eest on oluline iga tegevusvaldkonna puhul.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiviga. Euroopa Liidu liikmesriikidel on kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta hiljemalt detsembris 2021. Uue seadusega nähakse erasektori juriidilistele isikutele ette üleminekuaeg ning kohustus sisse seada sisemised teavitamiskanalid. Seadus hakkab kehtima 2023. aasta lõpus.
Tööalastest rikkumistest teavitajad saavad tulevikus kaitse
21.07.2020
Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks välja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärgiks on anda kaitse tööalastest rikkumistest teavitajatele.
“Mitmed viimasel ajal avalikuks tulnud juhtumid näitavad selgelt, et tööalasest rikkumisest teada andmine võib inimesele kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Teavitamiskanalite loomine ja seaduse alusel kaitse andmine aitab kaasa läbipaistva ja avatud ühiskonna arengule ning ka ettevõtete jaoks on kindlasti oluline lahendada oma probleemid kiiresti, adekvaatselt ilma kaasneva mainekahjuta,” rääkis justiitsminister Raivo Aeg.
Väljatöötamiskavatsuse järgi on teavitaja konfidentsiaalsuse tagamine olulisim kaitsemeede, mis on eelkõige vajalik selleks, et rikkumisest teada andnud inimest ei hakataks töökohal diskrimineerima. Seaduse jõustumisel on edaspidi keelatud kasutada teavitaja suhtes survemeetmeid nagu näiteks tööalane kiusamine, palga alandamine, vallandamine või sellega ähvardamine.
“Survemeetmete kasutamise eest nähakse tulevikus ette ka karistused, mis peaksid kaasa aitama sellele, et eelkõige keskendutakse rikkumise kõrvaldamisele, mitte rikkumisest teada andnud inimesele. Samas, selleks, et kaitsta nende isikute õigusi, kelle kohta teavitus tehakse, nähakse tasakaaluks ette vastutus ka pahatahtlike teavituste tegemise eest ehk olukordades, kus rikkumist tegelikult aset ei leidnudki ja teavitaja oli sellest teadlik,” rõhutas minister.
“Tähtis on silmas pidada ka seda, et uue seaduse alusel saab kaitse ainult rikkumisest teavitamise korral, mitte juhul, kui inimene oma tööga hakkama ei saa ja on näiteks vallandatud muudel põhjustel. Kui inimene töölepingu lõpetamise järel teatab, et seda tehti põhjusel, et ta puhus vilet, siis lasub tööandjal tõendamiskohus, et vallandamise põhjus ei olnud rikkumisest teavitamine,” selgitas Aeg.
Teavitamiseks on välja pakutud kolmeastmeline süsteem, kus esimene aste on asutusesisene teavitus. Selleks peavad pea kõik avaliku sektori asutused, kuid ka üle 50 töötajaga erasektori ettevõtted looma turvalised kanalid, mille kaudu inimesed saavad rikkumistest teada anda oma organisatsiooni sees. See annab ettevõtetele võimaluse probleemid võimalikult kiiresti ja valutult lahendada, mistõttu julgustatakse asutusesiseseid teavituskanaleid looma ka neil ettevõtetel, kellele seadus sellist kohustust ei pane.
Lisaks peab töötaja edaspidi olema informeeritud ka võimalusest anda rikkumisest teada ka asutuse välise teavituskanali kaudu. See on eriti oluline juhtudel, kus võib eeldada, et asutusesisesel teavitamisel võidakse tema suhtes kasutada survemeetmeid või kui näiteks ettevõttes selle väiksuse tõttu teavitamise süsteemi ei ole. Asutuseväliste teavituste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks tuleb määrata sõltumatu ja eraldiseisev asutus.
“Ühe võimalusena näeme, et Eestis oleks mõistlik luua valdkonnapõhiselt erinevate järelevalveasutuste juurde vastav kompetents, näiteks võiks keskkonnavaldkonna rikkumistega tegeleda keskkonnaamet, tuleohutusteemadega päästeamet ja tööohutusteemadega tööinspektsioon.,” ütles Aeg.
Viimase variandina on kaitse ette nähtud ka avalikkuse poole pöördumise korral, kuid selleks on eraldi reeglid. Eelkõige lähevad siia alla olukorrad, mil asutusesisesele või -välisele teavitamisele ei ole reageeritud või kui rikkumine võib kujutada endast ilmset ohtu avalikele huvidele (näiteks hädaolukorra juhtumid). Kuigi avalikkuse poole pöördumine on alati lubatud, siis survemeetmete eest kaitse saab sel juhul ainult teatud olukordades, kuna rikkumisest avalikkuse teavitamine juhul, kui selleks tegelikult pole alust, võib oluliselt mõjutada sellega seotud inimesi või organisatsioone Lisaks peaks iga vilepuhumise eesmärk olema probleemide lahendamine ja asutusesisese või –välise kanali kaudu teavitamisel on tõenäoliselt võimalik rikkumist jätkuvalt kõige tulemuslikumalt kõrvaldada.
Ministri sõnul ei ole tegemist ainult Eestile omase teemaga, vaid kogu maailmas kõne all oleva küsimusega. Lähiriikidest rääkides on teavitaja kaitseks mõeldud seadused olemas näiteks Lätis ja Leedus. Seaduse väljatöötamine põhineb Euroopa Liidu rikkumisest teavitajate kaitse direktiivil, mis võeti vastu 2019. aastal ning mis tuleb Eesti õigusesse üle võtta järgmise aasta lõpuks.
Eelnõu väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda SIIN ja tagasisidet oodatakse kuu aja jooksul aadressile info@just.ee.
