Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute (töötajate) ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0,5% kuni 2,8% talle makstud palgalt ning tööandja töötuskindlustus-makse määr on 0,25% kuni 1,4% palgafondilt.
Igal aastal teeb töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele.
Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset?
Töötaja töötuskindlustusmakset peavad maksma töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa.
Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensionikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni või paindliku vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.
Töötaja, kes ei ole vanaduspensionieas, kuid saab mõnda muud liiki pensioni kui ennetähtaegset või paindlikku vanaduspensioni (nt soodustingimustel vanaduspension, väljateenitud aastate pension, politseiametniku pension vms) on kindlustatud ja peab töötuskindlustusmakset maksma.
Töötuskindlustusmakset ei pea maksma:
- töötaja, kes on jõudnud vanaduspensioniikka;
- töötaja, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension.
- füüsilisest isikust ettevõtja;
- notar, kohtutäitur või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik;
- vabakutseline loovisik;
- juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus (st ta ei saa tasu töölepingu alusel);
- Vabariigi President, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liige, kohaliku omavalitsuse volikogu liige, kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör;
- teenuse osutaja või kauba müüja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses.
Tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile kindlustatud töötajatele makstud tasudelt, sh ka vanaduspensionieas ning ennetähtaegset või paindlikku vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt.
Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine
Töötuskindlustusmakset tuleb kinni pidada ja maksta töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt (nt puhkusetasu).
Töötuskindlustusmakset ei maksta:
- töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt (nt koondamishüvitis, tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitiselt vms);
- töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt ja viiviselt (nt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise korral individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega ettenähtud hüvitiselt);
- lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
- sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.
Töötuskindlustusmakset peab arvestama, kinni pidama ning maksu- ja tolliametile üle kandma tööandja. Kui tööandja peab töötuskindlustusmakset kinni töötaja, kes pole kindlustatu, palgalt, ei anna see isikule kindlustuskaitset ega õigust töötuskindlustushüvitisele.
Samuti ei suurenda töötaja õigusi see, kui tööandja on töötuskindlustusmakse kinni pidanud summalt, millelt tegelikult ei pea töötuskindlustusmakset maksma (nt koondamishüvitiselt). Sellisel juhul võib töötaja taotleda tööandjalt õigusliku aluseta kinni peetud maksete tagastamist ning tööandja saab taotleda maksu- ja tolliametilt enammakstud summade tagasimaksmist või tasaarvestamist maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
Töötuskindlustusmakse määrad alates 2003. aastast
