KarinK
Foorumi vastused loodud
Kurb on kuulda, et üks ennast väga pädevaks raamatupidajaks ja spetsialistiks pidav isik pole kuulnud midagi sellisest deklaratsioonist nagu INF 14.
Eks sul tule end siis harida – täiesti tasuta infot leiad ju ka ikka jätkuvalt emta lehelt.
Äkki on asi selles, et ühest summast peetakse kinni ehk arvutatakse 22% summast lähtuvalt, teises summas aga juba sisaldub 22%.
määr on sama aga arvutusmeetod erinev
Eks tuleb ikkagi otsa vaadata firma juhtkonna otsusele, kuidas seal asjad kirjas on.
Ja kui pole korrektselt kirjas, siis tuleks täpsustada.
ja no 0,5 kohta võib tähendada paljutki- näiteks iga päev pool päeva tööl olemist või hoopis nädalas kokku 20 tundi jne. ka see on ju oluline
1
Saan aru, et asutamise riigilõiv on lubatud kanda firma kuludesse.
Kuidas seda sujuvamalt (vähemate konteerimistega) teostada?
Asutada firma väikese summaga kassas, seejärel kanda kassast firma arvele sellevõrra vähem?
Jah riigilõiv võib olla firma kulu, kui nii on põhikirjas määratud.
Kassa sissemakse tähendabki firmale raha kandmist– ei ole olemas miskit vahekassat.
Kui kinnitad asutamisel, et maksad sulas ettevõtte kassa 500.- siis nii kajastub ka see raamatupidamises.
Ja kui põhikiri lubab, et ettevõte kannab asutamiskulud, siis tekib omaniku/asutaja poolt nõue asutatud ettevõtet vastu.
Ja siis maksad kassast selle raha välja.
Ehk siis kõik tehingud peavad olema raamatupidamiskannetega kaetud- ei saa olla miskit optimeerimist raamatupidamiskannetes.
Lisaks on vajalikud ka dokumendid.
2.
Mitterahalise sissemakse osas tasuks ilmselt tudeerida äriseadustikku esmalt
Lõik, mida tsiteerid algab ju:
Üldjuhul kajastatakse tulud ja kulud kasumiaruandes eraldi, neid omavahel saldeerimata.
Seega saldeerimine on ikka pigem erand
Käibemaksu tasumises ju ei muutunud midagi.
Tasud ikka käibemaksu tehingutelt, mis kuuluvad käibemaksuga maksustamisele.
Tundub, et Kaido on vahepeal sugu vahetanud ja temast on saanud nüüd hoopis jaana :)
Tõesti “W”on see ikka väga ülekohtune, et inimesed julgevad oma töö eest raha küsida….
Nagu aru saan, sina ise pole nii rahaahne ning jagad kõiki oma teadmisi, oskuseid ning ka teenust muidugi tasuta…
Meriti osas oskab sulle kõige paremini abiks olla nende klienditugi.
Iga kord olen vastuse saanud, kui mõni küsimus on
Töövõimetus on üks erand, mis on sotsiaalmaksuseaduses § 2 lg 3 välja toodud.
Sellisle juhul leitakse ka minimaalse sotsiaalmaksu puhul proportsioon.
Teisisõnu, kui polnud tervet kuud tööl, siis ei pea olema täidetud ka kuu miinimum täielikult.
Ega maksamet ju tulumaksuseadust välja mõelnud.
Kogu jutt toetub kenasti tulumaksuseaduse § 13 kus kenasti kirjas, mis on maksuvaba ja millal.
Muidugi, kui arvad, et kogu summa tuleks maksustada, siis…. :)
Kui ettevõte lõpetab tegevuse ehk siis likvideerib ennast, siis saab sissemakstud osakapitali lõpus välja maksta täpselt nii palju, kui vahendeid on (maksuvabalt kuni tehtud sissemakseni). Ei pea maksma nii palju kui sisse maksti- saab ikka nii palju, kui on lõpuks.
Seega kui likvideerimine , siis ei ole vaja vahepeal midagi vormistada.
Kui aga ettevõte jääb alles sisi miks üldse peaks loobuma?
Maksta võib palju tahab aga maksuvaba on ainult see osa, mis “rp” välja tõi.
Seega kirjutage sinna lepingusse kasvõi 1000.- päev aga maksuvabalt saab ikka ainult selle osa maksta, mis Tulumaksuseadus ütleb ja kõik ületav osa on tasu töö eest ja maksustatase kõigi tööjõumaksudega.
TuMS § 13 lg 2
Kui oled tagasi andnud kauba ja pole veel raha saanud aga sul on sellele rahale õigus, siis selle hetkel on ju sul nõue kauba müüja vastu ja seda kuniks tuleb raha.
Seega mis kontot pakud?
RMP-s on artikkel, kus on see teema (arvutamine ja seaduse § jne) ilusti läbi näite ka lahti räägitud https://rmp.geenius.ee/toooigus/too-ja-puhkeaeg/tootajale-lopparve-arvutamine-toosuhe-ule-6-kuu/
Kui oli kindel kuupäev, mil osanik pidi sissemakse tegema siis ei saagi seda muuta ju enne, kui sissemakse on tehtud.
Kui nõue omaniku vastu ei kao, siis ei tohiks ju ka kanne ja kontod muutuda.
Või miks sul sellist asja üldse vaja oleks?
Kust sa selle puhkuse seaduse küll leidsid- see kaotas kehtivuse juba aastal 2009.
No ja see, et ta ei kasutanud 2023 ei tähenda automaatselt seda, et tal seda kompenseeritavat puhkust ka saada on- võibolla kasutas 2024 selle ära…..
Totu
Mul on pigem sellise küsimus, et kust tulevad sellised ideed, et tööandja ei peaks töö eest saadavalt tasult üldse sotsiaalmaksu maksma?
Kas kuskil propageeritakse seda?
Kaido
Äkki selline sürrelialne asi tuleb sellest, et seda puhkust mida puhatakse ei sisestata programmi või ei sisestata õigesti.
Ehk siis programm ei saa seda infot, et inimene puhkab 35 päeva.
35 päeva kestev puhkust teenib tegelikult ainult 3,35 päeva puhkust.
Seega ei ole süüdi töölepinguseadus vaid ikka pigem inimene/programm koostöö
Turuhind on see lagi, millest kallimalt müües endaga seotud firmale ei ole aktsepteeritav ja võib kaasa tuua maksukohustuse.
Kui müüd eraisiku kasutuses olnud asjad firmale mõistliku hinnaga, mis ei ületa turuhinda on kõik ok.
Ja nii öelda, et ostujõud on muutunud on natuke imelik, sest aastal 2015 ostetud asi on ju tänaseks ka moraalselt vananenud isegi, kui seisis 10 aastat kapi nurgas.
Aga uuri turgu kui neid asju on mitmeid ja lähtu hetke turuhinnast ja müü sellest odavamalt firmale. Muidugi eeldusel, et sul neid asju on ettevõtluses ka vaja.