Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) saatis riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku kaaluda põhjalikult välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE) punkti vajalikkust, mille alusel tahab riik kehtestada A2-tasemel eesti keele oskuse nõude ajutiselt Eestis elavatele välismaalastele, kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba.
EAS juhi Alo Ivaski sõnul põhjustab Eesti tööjõupuudus igal aastal mitmete suurinvesteeringute ärajäämise ning keelenõude kehtestamine siia ajutiselt elama ja töötama tulnud tippspetsialistidele annab veelgi suurema konkurentsieelise lähiriikidele.
"EAS, kelle üheks eesmärgiks on tuua Eestisse välisinvesteeringuid, on silmitsi probleemiga, kus välisinvestorite jaoks pole Eestis piisavalt kompetentset tööjõudu. Viimase aasta jooksul on ära jäänud mitu suurinvesteeringut, mis oleks andnud tööd tuhandetele inimestele. Lisaks jääb igal aastal Eestisse tulemata paar üle saja töötajaga IT-arenduskeskust, sest meil ei ole sektoris piisavalt vaba tööjõudu. Tööjõupuuduse üle kurdavad ka ambitsioonikad Eesti ettevõtjad," ütles sihtasutuse juhatuse esimees Alo Ivask.
Sihtasutuse juht nentis, et tööjõupuudusega tegelemine on iseenesest mitmetahulisem väljakutse. "Üks aspekt on teistest riikidest talentide ja tippspetsialistide Eestisse meelitamine ja seda toetav seadusandlus, teisalt on see kogu meie haridussüsteemi, sealhulgas ümber- ja täiendõppe ning ettevõtete reaalsete vajaduste kokkuviimise küsimus," lisas ta.
Ivaski sõnul näitab välisinvesteeringute maht, milline on riigi ettevõtluskeskkond ja konkurentsivõime. See maht on Eestis aasta-aastalt kahanenud või samaks jäänud. 2016. aastal oli välisinvesteeringuid 782 miljonit eurot, eelmise aasta koondarv on kardetavasti väiksem. Sellest EAS kaasabil tulnud osa jääb 100 miljoni euro piiresse, kuid sihtasutuse ambitsioon on kasvatada 2018. aastaks välisinvesteeringud 150 miljonini, viie aasta pärast 400 miljonini aastas.
Ivask märkis, et nii välisinvesteeringute kui ka välismaalastest talentide meelitamisel võistleb Eesti naaberriikidega. "Eesti palgad on näiteks Põhjamaadega võrreldes madalamad ja Eesti on maailmas vähem tuntud, seega peame tegema lisapingutusi, et talent, sealhulgas IT-spetsialist, valiks mitme võimaluse seast töötamiseks just Eesti," lisas ta. EAS-le teadaolevalt puudub sarnane keelepiirang ajutiselt riigis viibivatele välismaalastele nii Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal kui ka Taanis.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse programmi Work in Estonia programmijuhi Kaidi-Kerli Kärneri sõnul osales EAS mitu kuud aktiivselt sisserände töörühma aruteludel. "Kuigi oli mitmeid eriarvamusi, milliseid sisserände piirarve peaks kehtestama ja millistel alustel, siis töörühm ei arutanud kordagi sellises vormis eesti keele oskuse tingimuse lisamist, nagu on praeguses eelnõus ette nähtud. Seda enam oli meile üllatuseks, kui eelnõusse lisati vastav punkt. Antud piirangu kehtestamise vajadusele puudub ka analüüs," märkis ta. Kärner lisas, et kahel riigis viibimise seadusliku alusel on eesti keele oskuse nõue juba kehtestatud ning seal on see täiesti asjakohane: kodakondsus ja pikaajalise elaniku elamisluba.
Kärner viitas ka asjaolule, et eelnõu seletuskirjas ei põhjendata, miks just kolmandate riikide kodanikud peavad tõendama keeleoskust, samas kui Euroopa Liidu kodanikud seda tegema ei pea. "Ajutist elamisluba taotlevad kolmandate riikide kodanikud ja seega kehtiks A2-keeletaseme oskuse nõue ainult neile. Euroopa Liidu kodanikud sellist nõuet täitma ei peaks, kuna nemad ei taotle ajutist elamisluba töötamiseks," sõnas Kärner.
EAS ja Work in Estonia toetab riigi panust luua rohkem tasuta või madala õppemaksuga eesti keele kursuseid välismaalastele, et eesti keele ja kultuuri vastu huvi tundvad välismaalased saaksid omandada vastavad teadmised. Kärner nentis, et nii siseministeeriumi koordineeritava kohanemisprogrammi A1-taseme keelekursus kui ka integratsiooni sihtasutuse pakutavad kursused täituvad kiiresti ja kohe keeleõppega alustada soovijad peavad ootama kuid, et taskukohasel kursusel osaleda.
Taustainfo: tiigikogus esimese lugemise läbinud eelnõuga muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Praegu ei saa nimetatud isikud mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka. Eelnõu viib praeguses sõnastuses sisse ka A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Eelnõuga pikendatakse ühtlasi lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale.
