Alampalga tõus järgmisel aastal 390 eurolt 430 euroni suurendab valitsussektori kulusid 5,6 miljoni euro võrra ning tulusid 15,2 miljoni euro võrra; riigieelarve eelnõuga võrreldes kasvab eelarvepositsioon kokku 3,3 miljoni euro võrra.
Keskvalitsuse kulud kasvavad muudatuse mõjul 3 miljoni euro võrra, sealjuures tööjõukulud kasvavad 1,25 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste kulud suurenevad 2,6 miljoni euro jagu, kirjutas rahandusministeerium vastuseks sotsiaalministeeriumi vastavale päringule.
Valitsussektori tulud kasvavad aga alampalgaga seotud erasektori töötasudelt makstavate maksude tõttu 13,3 miljoni euro võrra ning avaliku sektori töötasude ja toetuste maksustamise tõttu 1,9 miljoni euro võrra.
Seega on muudatuse mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 9,3 miljonit eurot, tõdeb ministeerium. "Samas on 2016. aasta riigieelarve eelnõu maksutulude prognoosis juba arvestatud palga alammäära tõusuga keskmise palgaga samas tempos ehk 407 euroni kuus," seisab kirjas.
"Seega 2016. aasta riigieelarve eelnõuga võrreldes suurendab muudatus maksutulusid vaid 8,9 miljoni euro ulatuses ning valitsussektori eelarvepositsioon paraneb võrreldes 2016. aasta riigieelarve eelnõuga 3,3 miljoni euro võrra," märgib ministeerium.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene on varem BNS-ile öelnud, et tõus järgmisel aastal 430 euroni kuus tooks rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse eelnevalt eeldatuga võrreldes juurde 6 miljonit eurot maksulaekumisi ja 2017. aasta tõus 470 euroni kuus 10 miljonit eurot lisa maksulaekumisi.
Riiklik lepitaja tegi oktoobris uue lepitusettepaneku, mille kohaselt moodustab töötasu alammäär 430 eurot 2016. aastal ja 470 eurot 2017. aastal. Ettepaneku kiitis heaks nii ametiühingute keskliit kui tööandjate keskliit.
