Möödunud aasta sügisel avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku äritehingutes hilinenud maksete tõkestamiseks. Nii justiitsministeerium kui huvirühmad toetavad üldist eesmärki võidelda hilinenud maksete vastu, kuid peavad algatuse lähenemisviisi problemaatiliseks. “Riik peab ettevõtlusmaastikku korrastama ja olema suunanäitaja, ent vältima ülereguleerimist,” ütles justiitsminister Kalle Laanet.
Plaanitava hilinenud maksete määrusega kavandatakse muu hulgas range 30 päevase maksetähtaja ülempiiri seadmist kõigis äritehingutes, mille tulemusena kas tarnitakse kaupu või osutatakse teenuseid tasu eest. “Minu hinnangul piirab see liigselt kokkuleppevabadust, mis on ettevõtluse vältimatu osa. Ka ei saa nõustuda lähenemisega, et sellest tähtajast kinni pidamist peaks riik hakkama karistuse ähvardusel kontrollima ja seda isegi olukorras, kus kumbki lepingu pool millegi üle ei kaeba,” selgitas justiitsminister.
Laaneti sõnul on ka erinevad ettevõtlusorganisatsioonid oma tagasisides märkinud, et ettepanekuga ei lahendata võlgnikega seotud probleeme, kuna võlgnevused on tingitud erinevatest põhjustest, mida lühemad maksetähtajad ei lahenda. “Me ei tohiks liigselt sekkuda ettevõtjate vahelistesse võlasuhetesse, mistõttu tulebki meie esindajatel nüüd seista Eesti ettevõtjate õiguste, kuid ka meie õigussüsteemi terviklikkuse eest ja pingutada selle nimel, et Euroopa Liidus selliseid ebaproportsionaalseid reegleid ei kehtestataks,” rääkis ta.
————————————————-
Äritehingutes esinevate makseviivituste tõkestamise algatus ootab arvamusi
30.10.2023
Justiitsministeerium ootab huvirühmade tagasisidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele, mis käsitleb hilinenud makseid äritehingutes.
Uue määrusega võideldakse makseviivituste ebaõiglase tava vastu, mis kahjustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahavoogu ning vähendab tarneahelate konkurentsivõimet. Ettepanek näeb ette maksetähtaegadega seotud normide karmistamise, et tagada suurem õiglus võlaõiguslikes tehingutes ning suurendades tarneahelate vastupanuvõimet. Samuti soodustatakse digivahendite kasutamist ja soovitakse parandada ettevõtjate finantskirjaoskust.
Olulise muudatusena plaanitakse kehtestada kõigi määruse rakendamisalasse jäävate tehingute jaoks ühtne 30 päevane maksetähtaeg. Selle tähtaja piires säilib pooltel lepinguvabadus ja siseriiklikes õigusaktides võib ette näha ka lühemaid maksetähtaegasid. Intressi maksmine muutub automaatseks ja kohustuslikuks kuni võla tasumiseni. Ettepanek näeb veel ette, et liikmesriigid peavad looma jõustamisasutused, et kindlustada reeglitest kinnipidamine. Asutustele oleks võimalik esitada kaebusi, neil oleks pädevus algatada uurimisi ja määrata määruse reeglite rikkumise eest hoiatavaid sanktsioone. Lisaks peaksid liikmesriigid edendama alternatiivseid võimalusi vaidluste lahendamiseks, et pakkuda kiiret lahendust pooltevahelistele vaidlustele.
Määrus asendaks jõustumisel 2011. aasta hilinenud maksete direktiivi. Komisjoni analüüside järgi on kehtiva direktiivi puuduseks ennetusmeetmete ja tõhusa jõustamise ning hüvitusmehhanismide puudumine. Samuti on leitud, et direktiivi mõistetes esineb ebaselgust.
Tegemist on Euroopa Komisjoni algatusega ehk see, kas ja mis kujul ettepanek vastu võetakse, selgub arutelude käigus. Seetõttu kaasatakse huvirühmad Eesti seisukohtade kujundamisse ning direktiivi eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks. Justiitsministeerium ootab arvamusi hiljemalt 27. novembril 2023 aadressile info@just.ee.
Määruse eelnõu on kättesaadav siin.
