Riigikogus oli neljapäeval, 14. aprillil esimesel lugemisel riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse riiklike pensionide maksmist kõikidesse välisriikidesse. Seadus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril.
"On oluline, et hoiaksime sidet Eesti inimestega kõikjal maailmas, sest inimeste piiriülene liikumine suureneb ning ka pensionipõlve veedetakse üha enam välisriigis," ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. "Muudame riiklikke pensione reguleerivaid seadusi selliselt, et elukohapiirangu kaotamisega oleksid pensioniõigused inimestele paremini tagatud."
Kuna praegu puudub Eestis regulatsioon, mis lubaks riiklikke pensione kolmandatesse riikidesse, kaotatakse eelnõuga pensionite maksmisel senised elukohapiirangud ning laiendatakse seega isikute õigusi. Eesmärk on tagada, et vanaduspensionieas isikud ei kaotaks kolmandatesse riikidesse kolides oma pensioni. Vanadusriski või toitjakaotusriski realiseerumisel tagatakse pensioniõigused ka neile, kes on liikunud väljapoole Eestit.
Eksportima hakatakse vanaduspensioni, toitjakaotuspensioni ja eriseadustega reguleeritud sooduspensione (vanaduspensionid, väljateenitud aastate pensionid, eripensionid). Kolmandatesse riikidesse ei maksta töövõimetuspensione ega ka kogumispensione.
Pensionide eksportimisel rakendatakse teatud piiranguid ja säilitatakse kontroll alusetute pensionide väljamaksete üle. Näiteks tuleb pensioni eksportimisel inimesel tõendada üks kord aastas oma elusolekut. Lisaks ei maksta pensioni välisriiki endise NSV Liidu territooriumil (v.a. ENSV) omandatud staažide eest.
Eesti ekspordib pensione väljapoole praegu kokku 35 riiki: Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidesse ning riikidesse, millega Eestil on kahepoolne sotsiaalkindlustusleping (Venemaa, Moldova, Ukraina, Kanada).
