Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjon otsustas reedel mitte toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu ettepanekuid, millega kohustatakse äriühinguid lisaks finantsteabele esitama teavet ka keskkonna- ja sotsiaalküsimuste ning äriühingu töötajate vanuse, soo, hariduse ja geograafilise päritu kohta.

EL-i asjade komisjon otsustas seoses kõnealuse direktiiviga algatada ka riigikogu otsuse eelnõu omapoolse põhjendatud arvamuse andmiseks. Eelnõu on riigikogu täiskogus arutusel järgmisel teisipäeval, teatas riigikogu pressitalitus.

"Me kõik soovime Euroopa ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemist, kuid leiame, et Euroopa Komisjoni pakutud meetmed ei ole kõige otstarbekamad. Meie hinnangul ei ole vaja kehtestada täiendavaid regulatsioone Euroopa Liidu tasandil, mis ei arvesta kohalike oludega ja tekitavad ebamajanduslikke kulutusi," ütles EL-i asjade komisjoni esimees Arto Aas.

"Oleme seisukohal, et mitmekesisuspoliitika ja mittefinantsteabe avaldamine peab olema äriühingute jaoks vaba valiku küsimus ja mitte kohustus, millele hiljem võivad lisanduda ka sanktsioonid," lisas Aas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohaselt peavad börsil noteeritud suured äriühingud esitama teavet oma mitmekesisuspoliitika, sealhulgas vanuse, soo, geograafilise mitmekesisuse ning haridusliku ja kutsealase taustaga seotud aspektide kohta. Aruanne peab sisaldama vastava poliitika eesmärke, selle rakendamist ja saavutatud tulemusi.

Direktiivi ettepanek tooks kaasa täiendava mittefinantsteabe avalikustamise kohustuse minimaalselt 30 ettevõttele Eestis ning mitmekesisuspoliitika esitamise kohustuse 16 ettevõttele.

Riigikogu esitatud põhjendatud arvamuse otsuse eelnõus märgitakse, et jääb arusaamatuks, miks ei piisa liikmesriigi tasandi meetmetest, vaid on vaja sekkumist Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Komisjon ei ole põhjendanud, miks on võimalikest meetmetest valitud direktiiv, millega kehtestatakse liikmesriikidele siduv kohustus nõuda suurtelt äriühingutelt ja kontsernidelt mittefinantsteabe avalikustamist.

Valdkonda tuleks Euroopa Liidu tasandil esmalt reguleerida mittesiduvate meetmetega. Alternatiiviks direktiivile oleks komisjoni soovitused seatud eesmärgi saavutamiseks, seisab eelnõus.

Praegu kuulub äriühinguõigus siiski pigem liikmesriikide pädevusse ning ettevõtted eksisteerivad üldjuhul liikmesriigi õiguse alusel. Seega on liikmesriikide otsustada, milline on õiglane tasakaal äriühingute kohustuste ning ettevõtlusvabaduse vahel ning milliste meetmetega tasakaalu saavutada.

Äriühingute kohustus anda ülevaade ühingu vara ja kohustuste, finantsseisundi ning kasumi või kahjumi kohta on piisav meede kaitsmaks kapitaliühingute püsivaid huvisid. On küsitav, kas mittefinantsteabe avalikustamise kohustus kaitseks neid huvisid suuremal määral, märgitakse riigikogu otsuse eelnõus.

Riigikogu põhjendatud arvamuse eelnõu kohaselt suurendab mittefinantsteabe avalikustamine eelkõige äriühingute halduskoormust ning on asutamisvabaduse saavutamise kaasaaitamisele pigem vastupidise toimega.