Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, millega Eesti ei kohalda miinimummaksu Euroopa Liidu vastava direktiivi alusel enne aastat 2030. Seniks kehtib maksu kohaldamisalasse kuuluvatele ettevõtetele teabe edastamise kohustus.

Aastast 2024 hakkas Euroopa Liidus ja mitmetes kolmandates riikides kehtima miinimumtulumaks suurkontsernidele, mille käive ulatub aastas üle 750 miljoni euro. Riigid, kus on vähem kui 12 suurkontserni emaühingut, saavad kasutada erandit, mille kohaselt ei pea miinimummaksu esimese kuue aasta jooksul kohaldama.

“See erand on lisatud maksudirektiivi Eesti soovil. Seda võimalust me ka kasutame, et lükata keerulise ja kuluka süsteemi loomine edasi nii kaua kui võimalik. Sellega vähendame nii maksuameti kui ettevõtjate halduskoormust,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

“Edasilükkamine võimaldab meil ka ära oodata kuniks kõik miinimummaksu puudutavad reeglid on kokku lepitud. Praegu on nende ülevõtmine teistes riikides juba hulgaliselt küsimusi tekitanud ja OECD on koostamas vastavaid suuniseid. Seniks on olemas ka suur risk, et uusi reegleid tuleb peatselt muuta,” selgitas maksupoliitika osakonna nõunik Inga Klauson.

Miinimummaksu direktiivi peamine nõue on, et suurkontsernide efektiivne maksumäär peab olema vähemalt 15% igas riigis, kus nad tegutsevad. Eesti erand kontserni ettevõtteid teistes riikides tekkivast miinimummaksu kohustusest ei vabasta. Küll vähendab see nii ettevõtete kui ka maksuhalduri halduskoormust Eestis. Kui Eesti ettevõtetel tekib teistes riikides miinimummaksukohustus, on miinimummaksu reeglites veel üks Eesti soovil lisatud erand, mis võimaldab miinimummaksukohustuse tasumise nelja aasta võrra edasi lükata. See erand võimaldab mingil määral säilitada Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi atraktiivsust.

“Eesti ettevõtete maksusüsteemi üheks eeliseks on tulumaksu kohustuse edasilükkamine kuni kasumi jaotamiseni. Sellega soodustame investeerimist ja innovatsiooni ning saame meelitada siia uusi välisinvesteeringuid – ettevõtted saavad keskenduda kasvule ja ei pea muretsema tulumaksu tasumise pärast,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

Eelnõu järgi peab suurkontsernide Eesti peakorter määrama konkreetse teise riigi tütarettevõtte, kes esitab kontserni eest miinimummaksu deklaratsiooni. Sellele tütarettevõttele peavad kõik teised kontserni üksused esitama ka deklaratsiooni täitmise jaoks vajaliku teabe.

Miinimummaksu deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 30.juuni 2026, seega peavad Eestis asuvad üksused täitma teabe edastamise kohustuse esimest korda ka alles aastal 2026.

Lisaks võetakse seadusega Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivi muudatused. See paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet. Muudatus puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, kelle kogutulu kahel järjestikusel aruandeaastal ületab 750 miljonit eurot.

Vastavaid andmeid esitavad Eesti vastavad äriühingud juba praegu maksu- ja tolliametile. Seaduse jõustudes hakkab maksuamet neid andmeid avaldama oma kodulehel ning ettevõtetele täiendavat aruandluskoormust ei lisandu.

Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiividest

———————————————————————————————————–

Uuringu kohaselt on Eestis miinimummaksu edasilükkamine põhjendatud

16.11.2023

Tulevast aastast hakkab nii Euroopa Liidus kui mitmel pool mujal kehtima hargmaiste kontsernide üleilmne miinimummaks. Eesti võtab selle oma õigusesse üle hiljemalt 2030. aastal, kuna see maksulaekumist ilmselt oluliselt ei kasvataks, küll aga tooks kaasa suure halduskulu.

Maksukonkurentsi ühtlustamiseks ja maksude kõrvalehoidumise vähendamiseks jõustub tulevast aastast Euroopa Liidus ja paljudes teistes riikides üle 750 miljoni eurost müügitulu teenivatele hargmaistele kontsernidele kohustus tasuda tulumaksu vähemalt 15%. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE uuris rahandusministeeriumi tellimusel kohustuse mõju selliste kontsernide Eestis asuvatele ettevõtetele. 2021. aasta seisuga oli Eestis kolm hargmaise kontserni emaühingut ja ca 300 tütarühingut.

“Uuringust selgus, et kui Eesti võtaks miinimummaksu üle, siis kontsernide Eesti ettevõtete kasumid jäävad peale lubatud erisuste kasutamist kohati nii väikeseks, et miinimummaksu kohustus ei rakenduks. Küll aga tooks miinimummaksu kehtestamine kaasa tohutu IT-kulu ja halduskoormuse kasvu. Maksutulu kasvab aga suure tõenäosusega ka miinimummaksu kehtestamata, kuna äriühingud, kelle efektiivne maksumäär on pisut alla 15%, hakkavad ilmselt rohkem kasumit jaotama. See toetab Eesti otsust miinimummaksu ülevõtmine edasi lükata,” ütles rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.

Eestis makstakse ettevõtte tulumaksu üksnes kasumi jaotamisel ja kui ettevõte otsustab seda mitte teha, siis tekib miinimummaksu kohaldavatel riikidel õigus läbi emaettevõtte maksustada nende Eesti tütarühingute kasumit. Eesti taotles Euroopa Liidult meie maksusüsteemi eripäradele viidates maksukohustuse edasilükkamist, seega on kontsernil valik, kas seda kasutada või arvestada miinimummaksu ka Eestis teenitud kasumilt. Lisaks võimaldab muudatus kasutada tegeliku majandustegevuse erandit, mille abil saab maksukohustust vähendada.

Uuringus osalenud ekspertide ja küsitletud ettevõtete hinnangul miinimummaks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ei halvenda, kuna hakkab kehtima paljudes riikides. Ettevõtjate hinnangul on maksumäärast olulisemad muud näitajad, nagu majanduskeskkond, kulusisendid ja omaniku seatud sisemised eesmärgid. Fookusgrupis osalenud ettevõtjad pidasid kapitali maksustamisest isegi olulisemaks tööjõu maksustamist.

Kuna miinimummaksu kehtestamine ei tõsta dividendide maksmise hinda, siis regulaarselt dividendi maksva äriühingu jaoks on muudatuse mõju ka selles osas vähene.

Uuringu teise suurema teemana analüüsiti üldisemalt ettevõtete kasumite jaotamist. Lähtudes kasumit jaotanud äriühingute arvust ja jagades äriühingud müügitulu järgi selgub, et perioodil 2015–2021 on kõige enam kasumit jaotanud suurema müügituluga äriühingud. Igal aastal on enim kasumit jaotanud ühe omanikuga äriühingud (57%), millele järgnevad kahe omanikuga (21%) ning kolme ja enama omanikuga (21%) äriühingud.

Läbiviidud uuringust selgus, et viimase viie aasta jooksul on dividende maksnud ligi 12% majanduslikult aktiivsetest Eesti ettevõtetest ning see osakaal on püsinud aastate jooksul võrdlemisi stabiilsena. Küsitlusanalüüsi tulemused näitavad, et paljud Eesti ettevõtted maksavad dividendi üksnes juhul, kui vajalikud investeeringud on tehtud ja ettevõttel jääb vaba raha üle.

Finantsteguritest mõjutavad kasumi jaotamise otsust küsitluse kohaselt kasumi suurus, ettevõtte tulevikuväljavaated ja piisava rahavaru olemasolu. Maksude osatähtsust dividendipoliitika valikul pidasid küsitletud keskmiseks ja oluline roll on seejuures ettevõtete tulumaksul. Üle poole vastanutest pidas väga oluliseks ka eraisiku tulumaksu, kuna omanike struktuur on üsna kontsentreeritud ja dividendid oluliseks sissetulekuallikaks, osalt kasutatakse seda ka töötasude asendamiseks.

Lisaküsimusena uuriti ettevõtete hinnangut 2018. aasta maksureformile, millega kehtestati regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär. Intervjuude baasil mõjutas see ennekõike regulaarselt kasumit jaotanud ettevõtteid. Mõju tunnistas ka veerand nendest, kelle dividendimaksed olid ebaregulaarsed ehk maksureform võis suurendada varasematel aastatel teenitud kasumi väljamaksmist, kuid selle mõju suurus on uuringu hinnangul küllaltki tagasihoidlik.

Maksureform muutis ettevõtte tulumaksusüsteemi küsitletute hinnangul küll keerulisemaks, kuid oluliselt dividendi maksmist ei suurendanud – paljud äriühingud maksaks dividende ka soodusmäärata.

Uuringu läbiviijate peamine soovitus on hoida maksusüsteem stabiilsena ja teha muudatusi võimalikult vähe. Muudatustega kohanemine võtab aega ja mõjutab hinnanguid Eesti maksusüsteemile.