Tänasel Vabariigi Valitsuse istungil kiideti heaks magusa joogi maksu seaduse eelnõu, mille eesmärk on vähendada liigset suhkru tarbimist ning suunata inimesi eelistama vähem magusaid ja magustamata jooke. Ühtlasi on eesmärk motiveerida tootjaid vähendama joogiretseptides suhkru kogust ja magusainete kasutamist.
Sotsiaalministeerium tänab eelnõule saadetud tagasiside eest, on seda analüüsinud ja teinud vajalikud muudatused, sealhulgas on näiteks edasi lükatud seaduse jõustumise tähtaega ja seadus on nimetatud ümber magusa joogi maksu seaduseks.
Terviseminister selgitas, et limonaadid ja magusad joogid paistavad kõrge suhkrusisaldusega toodete hulgast hästi silma. “Me ei soovi tänaste hinnatõusude juures muuta kallimaks põhitoiduaineid nagu leib või jogurt, uus maks peab olema hästi sihitud ja selle maksmine välditav. Magusad joogid ei ole vajalik osa toidulauast, nende joomine ei tekita täiskõhutunnet. Magusate jookide tarbimist seostatakse mitmete tõsiste tervisemuredega, nagu 2. tüüpi diabeet, südameveresoonkonna ja maksa haigused, samuti mõjutab see suutervist ja soodustab ülekaalu teket. Igaühel oleks kasulik nende tarbimist vähendada,” selgitas Sikkut.
Eelnõu järgi maksustatakse ka magusainete kasutamine jookides. Ka magusainete pikaajaline tarbimine võib tõsta näiteks südame-veresoonkonnahaiguste ja teist tüüpi diabeedi riski, ühtlasi ei soovita WHO magusaineid kasutada kehakaalu kontrolli all hoidmiseks. “Et tootjad ei asendaks suhkrut sünteetiliste magusainetega, mille pikaajaline mõju ei ole meile teada, tuleb ka need maksustada,” selgitas terviseminister.
Maksuobjektiks on magus jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub sellest, kui palju suhkrut sisaldab ja kas kasutatakse magusaineid:
- alla 8g/100ml suhkrut sisaldavatele jookidele kehtib maksumäär 15 senti liiter,
- üle 8g/100ml suhkrut sisaldavatele jookidele kehtib maksumäär 45 senti liiter.
Magusaine sisalduse korral kehtib joogile maksumäär 15 senti liiter.
Maksust on vabastatud puuvilja-, marjamahla ning köögiviljamahlad, millele ei ole lisatud suhkrut ega magusainet. Samuti on vabastatud piim ja piimatooted ning piima asemel tarbitavad taimsed joogid. Selliseid tooteid ei maksustata, kuivõrd need on oluline osa täisväärtuslikust ja toitainete sisalduse poolest tasakaalustatud toidulauast.
Maks on astmeline, et motiveerida tootjaid suhkru kogust ja magusainete kasutamist joogis vähendama ning suunata inimesi kõrge suhkrusisaldusega jookide hinnatõusuga eelistama väiksema suhkrusisaldusega ja magusaineteta jooke. Tootjatel on võimalus joogiretseptide muutmisel vähendada enda maksukoormust.
Seadus on määratud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Prognoosi kohaselt laekub maksust riigieelarvesse 2026. aastal ca 25 miljonit eurot. Eelduste järgi maksu laekumine järgnevatel aastatel väheneb, sest magusate jookide maksustamine suunab inimesi tarbima vähem jooke.
Tervisekäitumist mõjutavad maksud on kasvav trend ning toitumise osas on kõige enam levinud just magusate jookide maksud – selline maks on tänaseks kehtestatud enam kui 100 riigis, näiteks Soomes, Lätis, Belgias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias, Poolas, Hollandis ja Portugalis.
Maailma Terviseorganisatsioon ja Maailmapank leiavad, et rahvatervise vaatest on magusate jookide maksustamine prioriteetne meede, mida kasutada võitlusel ülekaalu ja toitumisega seotud krooniliste mittenakkushaiguste ennetuses. Samuti on Rahvusvaheline Vähiuuringute Fond, UNICEF, Ameerika Pediaatria ja Südame Assotsiatsioon jt organisatsioonid kinnitanud, et magusate jookide maksustamine on rahva tervise eesmärkidel põhjendatud.
