Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamenti maamaksu seaduse muudatused

Valitsus kiitis 10. mail heaks ja saadab Riigikogule arutamiseks maamaksu seaduse muudatused, mis suurendab kohalike omavalitsuste (KOV) otsustusvõimalusi maamaksu määramisel.

Praegu on KOV-ide maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on Eesti KOV-id suures sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib KOV-e ära ootama riigipoolsed rahastamise otsused eelarvete tegemisel ning pärsib pikemaajalist planeerimist kohaliku elu korraldamisel. KOV-i tasandi maksuautonoomia võimaldab kogukonnal leida tasakaalu teenuste taseme ja maksudega panustamise vahel. See tähendab, et kogukonnas saab kokku leppida, mida ollakse nõus maksma mingi teenuse kättesaadavuse või kvaliteedi tõstmise eest.

Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast.

Maade 2022. aasta hindamise tulemusel tõusis maa maksustamishind keskmiselt 8,3 korda, näiteks metsamaa maksustamine tõusis keskmiselt 4,6 korda, põllumaa maksustamine 22,5 korda. Vältimaks maamaksukoormuse kiiret kasvu, vähendati tänavuseks aastaks maamaksu maksimaalseid määrasid 2,5-5 korda ja kehtestati piirang, et maks ei tõuseks aastas rohkem kui 10 protsenti või 5 eurot. Samas on piirangud tekitanud olukorra, kus osade KOV-ide tänavune maamaksu laekumine on väiksem kui 2023. aastal.

Eelnõu kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5%-lt 1,0%-le maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra 1%-lt 2%-le maa maksustamishinnast. See ei tähenda automaatset tõusu, sest maksumäärad kehtestab KOV. Muudatus mõjutab eelkõige Tallinna ja selle lähiümbruse KOV-e, kellel suurem motivatsioon määra tõsta.

2025. aastal on maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline piirmäär 50% ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50% suurenemine on väiksem kui 20 eurot.  

Alates 2026. aastast saavad KOV-id ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus 10-100%. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa. Eelnõuga kaob üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus ning KOV saab alates 2026. aastast otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle vahemikus 5-1000 eurot, st maksusoodustuse piiri ületava osa eest tuleb hakata tasuma maamaksu. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, eelnõuga suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.

Lisaks tehakse eelnõuga täpsustus, et riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa on maksuvaba vaid juhul, kui seda maad kasutab riigiasutus või KOV asutus.

Maamaksu tähtsus tuluallikana varieerub KOV-iti, üldiselt on selle osakaal põhitegevuse tuludes suurem Tallinnas ja hajaasustusega suurtes KOV-ides.

Varamaksude koormus on Eestis praegu väga väike. 2022. aastaks oli see kahanenud 0,16%-le SKP-st. See näitaja on väiksem kui Lätis ja Leedus ning kõige väiksem ülejäänud OECD riikidega võrreldes.

Seaduse muutmine ise ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses kui kehtiv maamaksuseadus ette näeb, sest maamaksu suuruse otsustab KOV. Muudatus annab KOV-idele laiema otsustusruumi maamaksu suuruse üle otsustamisel.

Vaata eelnõu menetluskäiku siit.

Allikas:  Vabariigi Valitsus

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll