Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile Euroopa Liidu maksekonto direktiivi ülevõtmise, millega tekib pankadele kohustus luua konto piisava põhjendatuse korral ka seaduslikul alusel Eestis viibivatele isikutele, samuti lihtsustub makseteenuse pakkuja vahetamise kord.
Direktiivi ja seeläbi ka eelnõu üks eesmärke on tagada tarbijale juurdepääs makseteenuse pakkujate poolt pakutavatele jaefinantsteenustele, sealhulgas maksekontole ja sellega seotud põhimakseteenustele. Seetõttu seab riik krediidiasutustele kohustuse tagada põhimakseteenuste tarbimiseks maksekonto ning võimalused seda kasutada, selgub eelnõu seletuskirjast.
Maksekonto peab pank avama kõikidele tarbijatele, kelle suhtes ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlust ja kes vastavad krediidiasutuse poolt kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele. See hõlmab kõiki Euroopa Liidus seaduslikel alustel viibivaid isikuid, seega näiteks ka pagulasi, juhul kui neil on isikut tõendav dokument.
"Siiski, inimene peab mingil määral näitama, et tal on huvi selle maksekonto avamiseks või mingi põhjus. Kui tuleb mingi turist välismaalt siia, siis tema puhul on raske näha, et oleks mingi suur huvi lihtsalt konto siin avada. Võimalik on, et sel juhul pangal ikkagi sellist kohustust ei teki," ütles rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Toomas Auväärt eelnõud tutvustaval pressibriifingul.
Ta märkis, et põhjendatud huvi kriteerium tekib näiteks Euroopa Liidu liikmesriigis elades, ent ilmselt on see täidetud ka juhul, kui Euroopa Liidu liikmesriigi resident teenib piiriülest tulu mõnest teisest liikmesriigist. Regulatsioon puudutab vaid eraisikuid, ettevõtete puhul konto avamise kohustust eelnõuga ei teki.
Konto tuleb avada 10 arvelduspäeva jooksul, ent seda võib pank teha ka kiiremini. Konto avamisega seonduvad teenustasud peavad arvestama konkreetse riigi sissetulekuid. "Et pangad ei saaks sellest nõudest mööda hiilida nii, et küsivad näiteks väga kõrget registreerimistasu, siis seda seadus teha ei luba," märkis Auväärt ja lisas, et pank ei saa peale suruda ka muid lisateenuseid.
Euroopa Liidu direktiiv, mis eelnõuga üle võetakse, sätestab säärase kohustuse igas liikmesriigis vähemalt ühe konto jaoks, kui selleks on põhjus. Eestis tekib maksekonto loomise kohustus ainult krediidiasutustel, mitte ka näiteks investeerimisühingutel, keskpankadel või hoiu-laenuühistutel, ehkki säärase võimaluse direktiiv ette näeb.
Teise muudatusena loob direktiivi üle võttev eelnõu reeglid ja kohustused arveldusteenuste üleviimiseks. "Kui inimene on uue panga välja valinud, siis ta läheb sinna, teeb avalduse ja uus pank ise teeb kõik, et info läheks sinna: kõik info, otsekorralduslepingud," ütles Auväärt. See regulatsioon kehtib lisaks krediidiasutustele ka teistele makseteenuste pakkujatele.
See teenus hõlmab näiteks maksekontot, sissemakseid, väljamakseid ning otse- ja püsikorralduste lepinguid. Kui uus valitud krediidiasutus osa teenuseid aga ei paku, siis ei muutu teenus seeläbi pangale kohustuslikuks. Arveldusteenuste üleviimise tasu seaduses paika ei seata, ent ka see peab arvestama inimeste sissetulekutega, rääkis Auväärt.
Arveldusteenuste üleviimine toimib aga ainult siseriiklikult. "Kui inimene läheb hoopis teise riiki ja tahab teises riigis valida endale uue panga, siis seal teise riigi pangal enam kohustust ei ole," märkis finantsturgude poliitika osakonna juhataja. Pank peab tarbijat siiski teise riiki üleviimisel abistama ja esitama neile vajalikku teavet.
Lisaks peavad maksekonto teenuse pakkujad eelnõu järgi hakkama tarbijale vähemalt kord aastas ja tasuta esitama ülevaadet kõigist maksekontoga seotud makseteenuste eest tarbijalt võetud tasudest. Tasude võrreldavuse parandamiseks määratletakse makstud tasude ülevaate vorminõuded ning pangad peavad kasutama hakata ka ühtset ja võrdset terminoloogiat.
Samuti peavad makseteenuse pakkujad muude finantsteenuste makseteenuse lepinguga koos pakkumise ehk niinimetatud paketi korral tarbijat kõikidest tingimustest täpselt teavitama. "Makseteenuste ja muude finantsteenuste koos pakkumine ei ole keelatud, kuid tarbija peab kõikidest tingimustest teadlik olema," seisab seletuskirjas.
Eelnõu jõustub plaanide järgi üldises korras. Euroopa Liidu direktiivi järgi peavad liikmesriigid selle ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid üle võtma hiljemalt 2016. aasta 18. septembriks.
