Rahandusministeerium on töötanud välja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse, milles sisaldub mitmeid ettepanekuid ettevõtluskonto regulatsiooni lihtsustamiseks. Koda toetab mitmete uuenduste elluviimist. Samas juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et mõni muudatus vajab täiendavat analüüsi, et vältida ettevõtluskonto väärkasutamist ja seeläbi ebaausa konkurentsi tekkimist.
Kõrgem maksumäär tuleks kaotada
Kehtiva seaduse kohaselt on ettevõtlustulu maksu määr 20 protsenti ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas ning 40 protsenti ettevõtluskontole laekunud 25 000 eurot ületavast summast kalendriaastas. Rahandusministeerium on teinud ettepaneku kaotada seadusest 40-protsendiline maksumäär. See tähendab, et muudatuse elluviimisel kohalduks 20-portsendiline maksumäär ka nende tulude osas, mis ületavad 25 000 eurot, kuid jäävad alla 40 000 euro aastas.
Kaubanduskoda toetab plaanitavat muudatust, sest see muudab ettevõtluskonto kasutamise inimeste jaoks lihtsamaks ja tulusamaks. Kõrgema maksumäära kaotamist toetab ka asjaolu, et viimasel ajal on olnud väga kõrge inflatsioon ja kiire palgakasv.
Äriühingul peab olema võimalik kontrollida ettevõtluskonto olemasolu
Kui inimene osutab võlaõigusliku lepingu alusel teenust äriühingule ning äriühing kannab tasu inimese ettevõtluskontole, siis sellisel juhul vabaneb äriühing inimesele makstud tasult maksude tasumise kohustusest. Samas ei ole täna äriühingul võimalik kontrollida, kas arvelduskonto näol on tegemist ettevõtluskontoga või mitte. Kui tegemist ei ole ettevõtluskontoga, siis peab äriühing maksma inimesele makstud tasult tööjõumaksud.
Rahandusministeerium on tulnud välja ideega, et edaspidi peaksid ettevõtluskonto kasutaja puhul olema avalikud inimese üldandmed ja ettevõtluskonto number. Kaubanduskoda andis rahandusministeeriumile teada, et sellise muudatuse tegemine on hädavajalik. Ilma ettevõtluskonto numbrita ei ole äriühingul võimalik kontrollida, kas inimesele kantud raha läks ettevõtluskontole või muule arvelduskontole ning seega ei ole äriühingule teada, kas äriühing on oma maksukohutust õigesti täitnud.
Äriühingule teenuse osutamisega seotud muudatus vajab põhjalikumat analüüsi
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse jõustumisel jõustusid ka tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt peab äriühing maksma tulumaksu, kui ettevõtluskonto kasutaja osutab äriühingule teenust. Seega ettevõtluskonto kasutaja peab teenuse osutamise eest saadavalt tulult maksma ettevõtlustulu maksu ning äriühing peab samalt summalt tasuma tulumaksu määraga 20/80. Teenuse saajale täiendava maksukohustuse kehtestamise eesmärk oli vältida töösuhte asendamist näiliku ettevõtlusega ettevõtluskonto kaudu.
Väljatöötamiskavatsuses sisaldub kaks alternatiivset ettepanekut praeguse regulatsiooni muutmiseks. Esimese alternatiivi kohaselt võiks kaotada ettevõtluskonto kasutajalt kalendrikuus kuni 500 euro ulatuses teenuse ostmisel äriühingul tekkiv täiendav tulumaksukohustus. Teise alternatiivi kohaselt võiks kaotada äriühingul tekkiv täiendav tulumaksukohustus täies ulatuses.
Kaubanduskoda palus rahandusministeeriumil koostöös maksu- ja tolliametiga enne eelnõu väljatöötamist põhjalikumalt analüüsida, millised mõjud võivad mõlema alternatiiviga kaasneda. Muu hulgas tuleks hinnata, kui paljud inimesed võivada hakata muudatuse tulemusena töösuhet varjama näilise ettevõtlusega, kui suures ulatuses väheneksid muudatuse tulemusena maksutulud ning millist mõju avaldaks muudatus konkurentsile. Meie hinnangul esineb risk, et ühe või teise alternatiivi jõustumisel hakatakse seda võimalust kasutama maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Näiteks võivad tekkida skeemid, kus inimene osutab teenust töölepingu alusel, kuid töötasu tõstmise asemel hakkab ta osutama samale äriühingule teenust ka ettevõtluskonto kaudu maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Seetõttu peame väga oluliseks, et enne muudatuse tegemist oleks läbi mõeldud, kuidas on võimalik muudatusega kaasnevaid riske maandada ja negatiivseid mõjusid leevendada.
Muudatused võivad jõustuda alles 2025. aastal
Rahandusministeeriumi esialgse plaani kohaselt valmib vastav seaduseelnõu 2022. aasta neljandas kvartalis ning muudatused võiksid jõustuda hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuaril.
