Rahandusminister Mart Võrklaev tutvustas esmaspäeval riigikogu rahanduskomisjonile esimeses poolaastas valmivaid eelnõusid, mille eesmärk on vähendada väikeettevõtjate halduskoormust.
Rahandusministeeriumis on koostamisel ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise ehk ettevõtluskonto muudatused. Lisatulu teenimisel on ettevõtluskonto kasutamine muutunud üha populaarsemaks, kuid konto piirmäärad ajale jalgu jäänud.
Hetkel saab 20-protsendise maksumääraga deklareerida kuni 25 000 suurust lisatulu aastas. See piirmäär on plaanis tõsta 40 000 euroni ning piirmäära ületades tuleb registreeruda juba käibemaksukohuslaseks ja tegevus registreerida mõne ettevõtlusvormi alla.
“Sellega soodustame väikeettevõtlust, vähendame halduskoormust ja mõnevõrra ka maksukoormust ning julgustame väikeettevõtjaid oma äri seadustama,” selgitas rahandusminister.
Teise muudatusega kehtestatakse sotsiaalmaksuseaduses diginomaadidele sotsiaalmaksuvabastus. Need inimesed on lühiajaliselt Eestis viisa alusel, neil on tervisekindlustus ja nad reeglina ei vaja tervisekassa teenuseid.
Lisaks kehtestatakse eelnõuga sotsiaalmaksukohustus platvormide töötajate pealt. See rakendub, juhul kui läbi platvormi teenuseid müüv füüsiline isik ei kasuta selleks mõnda ettevõtlusvormi ehk ei ole OÜ, FIE või ettevõtluskontoga.
“See annab kindluse, et kui platvormid ise ei kontrolli ega nõua, et töötaja oleks oma tegevuse kuidagi registreerinud, siis ei jää sotsiaalmaks maksmata. See tagab võrdsema konkurentsiolukorra, riigile maksutulu ja töötajatele endile sotsiaalsed garantiid,” rääkis rahandusminister.
Kolmanda suurema muudatusena on sel aastal Eesti õigusesse plaanis üle võtta Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, millega vähendame väikeettevõtjate kohustust end piiriülesel tegutsemisel registreerida käibemaksukohustuslaseks.
Praegu kehtib reegel, et kui ettevõtjal tekib käive liikmesriigis, kus tal ei ole asukohta, peab ta ennast seal käibemaksukohustuslaseks registreerima sõltumata käibe suurusest. Näiteks kui Eesti väikeettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, osutab Soomes teenust, peab ta ennast ka Soomes käibemaksukohustuslaseks registreerima.
Direktiiv loob aga võimaluse nii tegutseda, et kui käive ühes riigis ei ületa selle riigi käibemaksukohustuse lävendit ning kõikide liikmesriikide ülene kogukäive jääb alla 100 000 euro, pole vajalik käibemaksukohustuslaseks registreerimine. “See on kindlasti abiks meie väikeettevõtetele, kes lähevad oma toodete ja teenustega teiste riikide turule – seda saab edaspidi teha ilma üleliigse bürokraatiata,” sõnas Võrklaev.
