Euroopa Komisjon esitas täna, 28. novembril uued eeskirjad, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) kaitset õigusvastase omastamise, kasutamise ja avalikustamise eest.

Direktiivi eelnõus kehtestatakse ärisaladuste ühine määratlus ja ka meetmed, mille abil saavad ärisaladuse väärkasutuse tõttu kannatanud taotleda hüvitist. See muudab riiklike kohtute töö konfidentsiaalse äriteabe väärkasutamise käsitlemisel lihtsamaks. Ühtlasi on kergem turult kõrvaldada ärisaladuse rikkujate tooted ning kannatanutel on hõlpsam saada tekkinud kahju eest hüvitist.

Praeguses teadmistepõhises majanduses võib äriühingu innovaatilisus ja konkurentsivõime tõsiselt kannatada saada, kui keegi varastab ja kuritarvitab tema konfidentsiaalset teavet. Hiljutisest küsitlusest¹ selgus, et ühes äriühingus viiest on viimase kümne aasta jooksul pandud toime ärisaladuste varastamiskatse. Ühe teise värske küsitluse² kohaselt need näitajad suurenevad. 2013. aastal teatas teabevargusest 25% äriühingutest, ent 2012. aastal oli see näitaja 18%.

Ärisaladuse kaitset käsitlevad seadused on ELi liikmesriikides väga erinevad. Mõnes riigis sellekohased õigusaktid puuduvad. Ettevõtjatel on teiste liikmesriikide süsteemidest raske aru saada ja neid kasutada ning kui neilt varastatakse konfidentsiaalset oskusteavet, ei soovi nad algatada tsiviilkohtus menetlust, sest nad ei ole kindlad, kas nende ärisaladuste konfidentsiaalsust säilitatakse ka kohtutes. Praegune killustatud süsteem mõjutab negatiivselt piiriülest koostööd äri- ja teaduspartnerite vahel ning kujutab endast peamist takistust ELi ühtse turu kasutamisele innovatsiooni ja majanduskasvu mootorina.

Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier lausus: "Küberkuritegevus ja tööstusspionaaž on kahjuks osa reaalsusest, milles Euroopa ettevõtjad tegutsevad iga päev. Peame tagama, et meie õigusaktid käiksid ajaga kaasas ning et meie ettevõtete strateegiline vara oleks piisavalt kaitstud varguste ja kuritarvitamise eest. Ärisaladuste kaitsmine ei ole vaid ärisaladuste kaitsmine. Käesoleva ettepaneku eesmärk on suurendada ettevõtjate, loomeinimeste, teadlaste ja novaatorite kindlustunnet innovatsioonialase koostöö tegemisel kogu siseturul. Nad ei pea enam loobuma investeerimisest uutesse teadmistesse, kartes et nende ärisaladused võidakse varastada. See on järjekordne samm, mille komisjon teeb innovatsiooni ja arukat majanduskasvu soodustava õigusliku raamistiku loomisel."

Asepresident Antonio Tajani lisas: "Ärisaladuste kaitsmine on eriti tähtis ELi väiksemate, kujunemisjärgus ettevõtjate jaoks. Nemad rakendavad ärisaladust intensiivsemalt kui suuremad ettevõtjad – osalt seetõttu, et patenteerimine ja kaitse rikkumiste eest on kulukas. Ärisaladuse kaotus ja olulise leiutise avalikustamine konkurentidele tähendab VKE jaoks väärtuse ja edasise tulemuslikkuse väga suurt langust. Käesoleva õigusaktiga kaitseb komisjon ELi ettevõtjate toimetulekut ja selle olulise osana ka ärisaladusi."

Tänase ettepaneku eesmärk on tagada ettevõtjate piisav kaitse ning tõhusad hüvitusvahendid juhuks, kui nende ärisaladused varastatakse või neid kasutatakse vääralt. Ärisaladuse tugev, ühtlustatud ja tasakaalustatud kaitse loob ettevõtjatele ja teadlastele turvalisema keskkonna, kus nad saavad luua, jagada ja litsentsida väärtuslikku oskusteavet ja tehnoloogiat kogu ühtse turu piires. Samuti on ELi eri riikide ettevõtjatel ja teadlastel hõlpsam lüüa kaasa innovatsioonialastes ja teaduslikes ühis- ja koostööprojektides.

Taust

Juhtalgatusega "Innovatiivne liit" (IP/10/1288), mis on Euroopa 2020. aasta strateegia üks sammastest, seadis komisjon endale ülesande luua innovatsioonisõbralik keskkond. Komisjon võttis selle raames vastu ulatusliku strateegia, et tagada intellektuaalomandiõiguste tõrgeteta toimimine siseturul (IP/11/630). See strateegia hõlmab ka intellektuaalomandiõiguste naabervaldkondi, näiteks ärisaladusi.

Ärisaladusi (nn konfidentsiaalne äriteave või avaldamisele mittekuulu teave) kasutavad nii suured kui ka väikesed äriühingud kõikides majandusvaldkondades, et kaitsta suurt hulka erinevat teavet, näiteks Michelini rehvide tootmisprotsess, Pasteis de Belém\’i (Portugali kreemikook) retsept, Airbus lennuki ehitamisel kasutatav tehnoloogia ja oskusteave ning Google’i otsingu algoritm. Ärisaladused on eriti tähtsad väiksemate ettevõtjate jaoks, kuna neil ei ole piisavalt inimesi ega vahendeid mahuka intellektuaalomandiõiguste portfelli haldamiseks ja jõustamiseks.

Erinevalt patenditud leiutistest või autoriõigusega kaitstud romaanidest, ei ole ärisaladuse, näiteks valemi, äriprotsessi, retsepti või turustamiskontseptsiooni omanikul loomingu üle ainuõigust. Konkurendid ja kolmandad isikud võivad seetõttu sama valemi avastada või välja töötada ning seda vabalt kasutada. Ärisaladused on seaduslikult kaitstud üksnes juhul, kui need on omastatud ebaseaduslikult (nt varguse või altkäemaksu teel).

Ärisaladused on seega oluliselt erinevad intellektuaalomandiõigustest, mis annavad omanikule ainuõiguse. Sellele vaatamata on neid vaja kaitsta samal põhjusel: soodustada innovatsiooni, tagades, et loojad saavad oma pingutuste eest tasu. Kavandatav direktiiv täidab selle eesmärgi, pakkudes novaatoritele kaitset ebaausa käitumise eest, mille eesmärk on seadusevastaselt omastada teiste konfidentsiaalset teavet, et saada innovaatilistest lahendustest põhjendamatut kasu ilma asjaomasesse teadustöösse või pöördprojekteerimisse investeerimata. 

Edasised sammud

Komisjoni ettepanek, mis käsitleb kaitset ärisaladuste omastamise eest, edastatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile vastuvõtmiseks seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Lisateavet saab lugeda siit.
_____

¹ Uuring ärisaladuste ja konfidentsiaalse äriteabe kohta siseturul, aprill 2013 – Liide 17, lk 16, 19 ja 20.
² 2013/2014 Global Fraud Report (Maailma pettuste aruanne) Kroll.