Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile hoiu-laenuühistu seaduse muudatused: eelnõuga suurendatakse järk-järgult kontrolli ühistute üle ja hoiustamisvõimalusi pakkuvad ühistud saavad aastast 2029 tegutseda üksnes pangana. Sellega lähevad kõik ühistud Finantsinspektsiooni järelevalve alla ja sealsetele hoiustele tuleb Tagatisfondi kaitse.
“Ettevõtted, kes võtavad hoiule teiste raha ja seda investeerivad, vajavad tõhusat riiklikku järelevalvet, mitte pelgalt kogukonna või ametikaaslaste oma, millel hoiu-laenuühistutes seni panus on olnud. Samuti vajavad nende hoiused riiklikku tagatissüsteemi, mis neile seni ei ole laienenud, kuigi nad võtavad teiste rahaga arvestatavaid äririske,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Hoiu-laenuühistu seaduse muudatustega on tööd tehtud mitu aastat ning kaalutud on vähem ja rohkem rangemaid reegleid ühistute tegevusele. Muudatustega kehtestatakse hoiu-laenuühistutele uued nõuded kolmes etapis.
Eelnõu on plaanitud jõustuma 2025. aastast
- Esimeses etapis enam uusi hoiu-laenuühistuid asutada ei saa ja 1. juulist ei või ühistud uusi liikmeid vastu võtta. Samuti keelustatakse 2025. aastast hoiuseintresside reklaam.
- Teises etapis piiratakse 2026. aastaks volitamist ja antakse liikmetele rohkem õigusi nende huve esindava voliniku valimiseks. Samuti piiratakse laenamist teistele finantsasutustele, kuna see võib tekitada huvide konflikti.
- Viimases etapis peab ühistu hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks ära otsustama, kas kujundada oma tegevus ümber ühistupangaks, kuna 2029. aastast on hoiu-laenuühistutel jätkamiseks kolm võimalust. Hoiuste kaasamiseks saab edasi tegutseda üksnes tavalise panga või ühistupangana. Makseteenuste või laenu pakkumiseks saab edasi tegutseda kas makseasutuse või krediidiandjana. Kolmas võimalus on jätkata tavalise tulundusühistuna. Seega säilib ka edaspidi võimalus ühel või teisel kujul osutada finantsteenuseid ühistulises vormis.
Eestis tegutseb 15 hoiu-laenuühistut. Umbes aasta tagasi tegutses veel 21 ühistut ehk lühikese ajaga on kuus ühistut oma tegevuse peatanud või lõpetanud. Mitu ühistut on sattunud raskustesse ja läinud pankrotti.
2024. aasta juuni lõpu seisuga oli ühistutel liikmeid kokku 13 433 ja varade maht kokku umbes 144 miljonit eurot, kus eraisikutelt oli hoiuseid kaasatud umbes 91 miljoni euro ulatuses.
Hoiu-laenuühistute seaduseelnõu läks kooskõlastusringile
11.09.2023
Rahandusminister Mart Võrklaev saatis kooskõlastusringile hoiu-laenuühistute seaduseelnõu, mis on aluseks hoiu-laenuühistutele rangemate nõuete kehtestamisele, et kaitsta paremini hoiustajate raha.
“Oleme näinud esimesed probleemid hoiu-laenuühistutega ära, ühistud on sattunud raskustesse ja inimesed saavad oma raha sealt kätte jupikaupa saneerimiskava alusel või võivad üldse oma säästud kaotada. Nii ei peaks ega tohiks see olla, selleks ongi vaja reegleid karmistada,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.
Ühistute tegevusele kehtestatakse uued nõuded kolmes etapis. Esimeste etappidega keelatakse avalikkuse “hullutamine” kõrgete hoiuse intressimääradega, millel puudub Tagatisfondi kaitse. Teiseks antakse liikmetele selge õigus saada infot ühistu tegevuse kohta ning nõuda vajadusel erikontrolli läbiviimist. Täiendavalt piiratakse seda, et inimene ei annaks liitumisel ühistuga kohe oma hääleõigust ära.
Ühistulises vormis saab hoiuseid seaduse jõustudes kaasata üksnes ühistupangana ning viimases etapis ehk hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks peavad täna tegutsevad ühistud ära otsustama, kas esitada ühistupanga tegevusloa taotlus Finantsinspektsioonile või korraldama oma tegevuse ümber või lõpetama. Aastast 2029 saavad inimeste käest hoiuseid vastu võtta üksnes pangad või ühistupangad.
“Oleme neid muudatusi pikalt ette valmistanud, kohtunud asjaosalistega ja nüüd on oluline eelnõu lõpuks seaduseks ära vormistada, et saaksime kõikidele hoiustele lõpuks Tagatisfondi kaitse peale,” sõnas minister.
Rahandusminister lisas, et hoiu-laenuühistute kõrval on teise olulise teemana fookuses isikute sattumine liialt kergesti laenuvõlgadesse. Ehk eesmärgiks on, et tarbijatele antaks laenu rohkem vastutustundlikumalt ja seda aitab kõige paremini tagada positiivse krediidiregistri olemasolu.
“Enne laenuotsuse tegemist peavad laenuandjad hindama laenuvõtja maksevõimet, sealhulgas nii sissetulekuid kui ka olemasolevate finantskohustuste suurust – selleks on oluline saada tervikpilt seni võetud kohustustest – laenud, liisingud jms. Täna on seda tervikpilti raske saada, kuna meil ei ole sellist registrit ja see võib viia selleni, et laenusummad paisuvad liiga suureks või laenu saavad juurde ka inimesed, kel juba on liialt kohustusi,” selgitas rahandusminister.
Rahandusministeerium tegeleb hetkel positiivsele krediidiregistrile õigusliku aluse loomisega ja sellega seotud kitsaskohtade lahendamisega, eelkõige on oluline tagada, et registris olevaid andmeid ei kuritarvitataks. Praegu uurib Cybernetica meie tellimusel kuidas neid kitsaskohti lahendada ja mis on selle jaoks parim tehnoloogiline lahendus. “Kohe kui tulemused on selgunud, tahame eelnõuga edasi minna,” sõnas minister.
Uurimuse tulemused selguvad 2024. aasta alguses ja register võiks kõige varem tekkida 2025. aasta teises pooles.
