Tolliseadusesse plaanitakse teha mitmeid muudatusi ja täiendusi, millest olulisemad on suunatud maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisele ning rahvusvahelises kaubaveos kasutatavate maanteesõidukite massi tõendavate tunnistuste väljastamisele.
Maksupettused, salakaubavedu, rahapesu
Kehtiva õiguse (EL sularahamäärus 1889/2005/EÜ) kohaselt tuleb tollipiiri ületamisel esitada tollile sularaha deklaratsioon 10 000 eurot ületavate summade kohta. Eestis tuleb see vormistada kirjalikult. Sularaha deklareerimata jätmisel on tegu täna kehtiva seaduse kohaselt igal juhul kvalifitseeritav ainult väärteona, sõltumata deklareerimata jäetud sularaha kogusest. Tulevikus soovitakse seda aga muuta ning kriminaliseerida suures koguses sularaha deklareerimata jätmine. Seega edaspidi sõltuks teo kvalifitseerimine väärteoks või kuriteoks deklareerimata jäetud sularaha kogusest. Muuhulgas on Euroopa Komisjon leidnud, et karistused deklareerimiskohustuse täitmata jätmise eest on Eestis liiga madalad ning ei ole seetõttu proportsionaalsed, hoiatavad ega tõhusad.
Kokkuvõttes saab öelda, et edaspidi on sularaha deklareerimata jätmisel summast 10 000 kuni summani 32 000 eurot, tegu kvalifitseeritav väärteona (TS § 73 järgi) ning 32 000 eurot ületava summa puhul kuriteona (KarS § 391 järgi). Kõnealune tegu on karistatav üldse seetõttu, et sularaha deklareerimata jätmisel ohustatakse finantssektori stabiilsust ja toimimist, laiemalt aga majanduse toimimist tervikuna. Tihti on sularaha deklareerimata jätmine seotud ka sooviga varjata kuritegelikul teel saadud raha.
Lisaks eeltoodule tõhustatakse Balti riikide ametkondade koostööd ja andmevahetust, et tõkestada salakaubavedu ja tuvastada paremini maksupettusi. Jätkuvalt on kõikides Balti riikides peamiseks probleemiks Venemaa ja Valgevene maksumärkidega sigarettide salakaubavedu.
Tolliasutuste asukohtade kooskõlastamine ettevõtjatega
Seadusesse soovitakse selgelt sisse kirjutada see, et oluliste Maksu- ja Tolliameti tegevust puudutavate struktuurimuudatuste kavandamisel kaastakse otsuse tegemisse ka kaupade impordi ja ekspordiga tegelevad ettevõtjad ning nende esindusorganisatsioonid. Nimetatud täiendus on igati tervitatav ja varasem kogemus on näidanud, et huvigruppide kaasamata jätmine pole heade tulemusteni viinud. Huvigruppide kaasamine aitab kindlasti vähendada ohtu, et olulised asjaolud jäävad tähelepanuta. Viimatiöeldu oleks äärepealt juhtunud nt 2010. a, kui plaanis oli sulgeda mitmed tolliteenuseid pakkuvad tolliasutused, sh Saare teeninduskoht. Sulgemine puudutanuks aga otseselt Saaremaa ettevõtjaid, kes tegelesid kalatoodete (kilu, krevetid, räimed) ekspordiga Ukrainasse ning Venemaale. Ettevõtjad juhtisid tähelepanu sellele, et tolliasutuse sulgemine tähendaks neile olulist negatiivset majanduslikku mõju. Seejärel otsustati mõjuanalüüs teha ka ettevõtjate olukorra kohta ning selle tulemusel otsustati Saare teeninduskoht tolliteenuse pakkujana alles jätta. Sarnane olukord tekkis ka 2011. a seoses Tartu teeninduskoha sulgemisega.
Sõiduki massi rahvusvahelise tunnistuse väljastamine
Maanteetranspordis kasutatavate kaubaveokite piiriületusformaalsuste kiirendamiseks luuakse riigisisene rakendusmehhanism kaubaveokite kaalumiseks ning sõiduki massi tõendavate tunnistuste väljastamiseks.
Eelnõu seletuskirjas selgitatakse täiendavalt, et sõiduki massi rahvusvahelise tunnistuse väljaandmine Eestis omab mõju logistikasektorile. Nimelt on Eesti autovedajate jaoks probleemiks Venemaa ametiasutuste tegevus, sest need kontrollivad umbes 90 % vedudest sõiduki massi. Sõiduki massi rahvusvahelise tunnistuse puudumisel kontrollitakse sõiduki massi sealse teenusepakkuja juures, mis on paraku väga kallis ja ajamahukas. Muuhulgas on küsitav sellise kaalumise protseduuri vastavus rahvusvahelistele nõuetele ja kui saadud mõõtmistulemused ületavad Venemaa õigusaktides sätestatud norme, siis määratakse autovedajale lihtsalt trahv. Nüüd kui autovedajal puudub võrdluseks rahvusvahelistele nõuetele vastavat kaalumist tõendav tunnistus, ei ole võimalik tõendada tee ääres läbi viidud kaalumise ebatäpseid tulemusi. Seega peaks hõlbustama vastav muudatus Eesti veoettevõtjate tegevust, sest Eestis väljastatud tunnistused annavad nt Venemaad läbivatele autovedajatele võimaluse oma õiguste kaitseks võimaliku ametivõimude omavoli vastu.
Hetkel käivad ettevalmistustööd vastava kaalumisvõimaluse loomiseks Luhamaa logistikakeskuses. Eelnõu seletuskirja kohaselt pole teada, et mujale lähiajal sellist võimalust kaalutakse luua.
Muudatusettepanekud plaanitakse jõustada 2013. aasta 1. novembril. Eelnõu ja selle seletuskirjaga on võimalik lähemalt tutvuda Koja kodulehel SIIN.
