Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on tõenäoline, et kaitseväelaste eripension asendub tulevikus hüvitisega.
Kaitseväelase eripensioni ja hüvitise vahe on selles, et eripension on riikliku pensionisüsteemi osa, kuid hüvitis reguleeritakse tulevikus ilmiselt kaitseväeteenistuse seadusega, ütles Aaviksoo BNS-ile.
Aaviksoo kohtus teisipäeval eripensionide reformi arutamiseks sotsiaalminister Hanno Pevkuriga. Aaviksoo sõnul nad teisipäeval lõplikku detailset kokkulepet eripensionide küsimuses ei saavutanud kuid mõlemad olid ühel meelel, et kaitseväelaste pension vajab eriregulatsiooni.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles BNS-ile, et kohtumine kaitseministriga oli väga konstruktiive ning oli näha, et kaitseministeerium soovib leida eripensionide küsimuses kompromissi.
Pevkur märkis, et kaitseväelaste eripensioni asendamine hüvitisega oli ühe variandina kõne all, kuid konkreetsetest numbritest on praegu veel vara rääkida.
"Tõenäoliselt arutame paari nädala pärast eripensionide reformi veel kitsamas ministrite ringis ning seejärel jõuab see valitsuskabinetti arutamiseks," lausus sotsiaalminister.
Pevkuri sõnul hakkab valitsuskabinet eripensionide reformi arutama ilmselt aprilli alguses. Enne peab sotsiaalministeerium täpsustama eripensionide reformi eelnõu ning kaitseministeerium välja töötama kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõu. Mõlemat eelnõu on plaanis arutada valitsuses üheaegselt.
Eelmise nädala neljapäeval arutasid eripensionide reformi sotsiaalminister Hanno Pevkur, justiitsminister Rein Lang, siseminister Marko Pomerants ja rahandusminister Jürgen Ligi. Pevkur ütles eelmisel neljapäeval BNS-ile, et ministeeriumide positsioonid said kohtumisel selgemaks.
Kavandatav reform on enim vastuseisu tekitanud kaitseväelastele eripensioni maksmise jätkamise küsimuses.
Sooduspensionide, nende seas eripensionide reform on valitsuses kõne all olnud juba aastaid. Soodustingimustel vanaduspensionide, väljateenitud aastate pensionide, eripensionide ning avaliku teenistuse seadusega sätestatud pensionide reformi põhimõtted said valitsuse heakskiidu 2008. aasta mais ning juba toona oli reformi eesmärgiks seatud kõik sooduspensionid nende senisel kujul kaotada.
Praeguseks valminud eelnõu näebki ette üleminekuperioodi jooksul eripensionide kaotamise. Eripensioni saamise õigus säilib muudatuse järgi neil, kel on seaduse jõustumiseks juba omandatud vajalik staaž, ning töötavatel inimestel, kel on nõutud staažist olemas vähemalt pool.
Esimesel juhul säilib eripensioni õigus kehtiva korra kohaselt, arvestades üldise pensioniea tõusuga, teisel juhul aga, kui pensioniõigus tekib tööeas, tõuseb pensioniiga üleminekuperioodi jooksul kuni pensionikindlustuse seaduses sätestatud pensionieani. "Alates 2013. aastast ei arvutata juba määratud eripensioni enam ümber sõltuvalt selle ametikoha, kus isik töötas, palga muutusest, vaid seda indekseeritakse pensioniindeksiga nagu kõiki muid pensione," märgivad muudatuste autorid.
Muudatusettepanekud hõlmavad kõiki eriseadusi, kus on sätestatud täiendavad pensionisoodustused, välja arvatud presidendi ametihüve ja päästeteenistuse seadus. Päästeteenistujatel lõpeb kehtiva seaduse järgi õigus pensionilisale 2023. aastal. Samuti ei puuduta muudatused töövõimetus- ja toitajakaotuspensione.
Seletuskirjas põhjendatakse reformi vajadust asjaoluga, et alates Eesti riigi taasiseseisvumisest tekkinud eripensionid annavad teatud isikute grupile tunduvalt soodsamad pensionivõimalused võrreldes riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstava pensioniga.
"Erinevate eripensioni liikide maksmise tingimused, pensionile õigust andev vanus, staažinõuded ja pensioni arvutamise kord, samuti finantseerimise allikad, erinevad suuresti, kusjuures nendel erisustel enamasti puudub ratsionaalne põhjendus," märgivad eelnõu autorid.
Esimesena sätestati 1992. aastast eripensionid riigikogu liikmetele ning 1996. aastast hakati maksma ka avaliku teenistuse pensionilisa. 1990. aastatel lisandusid eripensioni saajate hulka prokurörid, kohtunikud ja riigikontrolli ametnikud ning üksikud kõrgemad ametnikud.
Seletuskirja kohaselt kasvas eripensioni saajate arv kõige enam 2000. aastate algul politseiametnikele, kaitseväeteenistujatele ja piirivalveametnikele lisandunud soodustuste arvel. 2008. aasta märtsist hakkas kehtima ka vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus ning päästeteenistuja vanaduspensioni suurendus.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on need pensionid aga vastuolus Euroopa Liidu ühiste pensionieesmärkide ja Euroopa tööhõivestrateegiaga tööturu paindlikkuse, tööea pikendamise ning pensionile hilisema siirdumise osas, samuti eesmärgiga tagada pensioniskeemides sobiv ja õiglane tasakaal panuse ja tulu vahel.
Mõned muudatused eripensioni saajate arvu vähendamiseks on ka juba toimunud ja näiteks riigikogu liikmetel pole alates kümnendast koosseisust enam õigust seda saada. Riigikontrolli ametnikest on soodustused säilinud vaid riigikontrolöril, peakontrolöril ja neil, kellel oli 2002. aasta märtsiks saanud täis vähemalt 70 protsenti eripensioni saamiseks vajalikku staaži.
Parlamendi menetluses on praegu veel avaliku teenistuse seaduse rakendusseaduse eelnõu, mis lõpetab alates seaduse jõustumisest avaliku teenistuse staaži arvestuse. Pärast seda võivad viie aasta jooksul staaži omandada need, kes on sel ajal avalikus teenistuses. Kohe pärast seaduse jõustumist lõpeb eelnõu järgi ka töötajatele avaliku teenistuse pensionilisa maksmine.
