Vabariigi Valitsus algatas 9. detsembril karistusseadustiku (KarS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE). Tegemist on viimase etapiga karistusõiguse revisjonist, mille Justiitsministeerium (JuM) algatas 2011. aastal. Karistusõiguse revisjoni eesmärkideks oli muuhulgas kuriteo- ja väärteokoosseisude vahelise piiri täpsustamine ning ülemäärase karistatavuse kõrvaldamine. Hetkel on KarS-s sätestatud nii kuritegude (mille eest määratakse kriminaalkaristus) kui väärtegude koosseisud, lisaks tulenevad osad väärtegude koosseisud aga ka eriseadustest.
Revisjoni käigus vaadati läbi ka keskkonnaalased kuriteod ja väärteod. Eelnõuga on kavas muuta osasid KarS-s sätestatud keskkonnasüütegude koosseise. Keskkonnaalased süüteod paiknevad KarS §-des 352–371 ja käsitlevad näiteks selliseid rikkumisi nagu "puude ja põõsaste kahjustamine ja hävitamine", "käitise ebaseaduslik käitamine" jm. Osade kuritegude puhul suurendatakse sanktsioone (nt käitise ebaseaduslik käitamine või osoonikihti kahjustavate ainete ja toodete käitlemine), ent eelnõus on ette nähtud ka uute koosseisude lisamine (lisaks tahtlikele tegudele lisatakse teatud juhtudel ettevaatamatusest toime pandud rikkumised).
Karistuste leevendamist või dekriminaliseerimist keskkonnaalaste süütegude puhul märkimisväärselt ette näha ei ole. Erandiks on KarS § 363 muutmine. See säte näeb hetkel ette kriminaalvastutuse looduskasutus- või saasteloata tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest. Eelnõu kohaselt oleks loata tegutsemine kriminaalkorras karistatav üksnes juhul, kui tegevus tooks kaasa ohu inimtervisele või olulise kahju või ohu keskkonnale. Lihtsalt loata tegutsemine oleks edaspidi karistatav väärteona.
Teave karistusõiguse revisjoni kohta Justiitsministeeriumi kodulehel
