Justiitsministeeriumi koostatud äriregistri seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus, mille kohaselt soovitakse edaspidi piirata potentsiaalselt probleemsete äriühingute asutamist. Kaubanduskoda toetab algatust vaid juhul, kui seadusesse on konkreetsed tingimused ja olukorrad kirja pandud, millal ettevõttele piiranguid kohaldatakse.
Tähelepanu tuleb pöörata ka tegutsevatele probleemsetele ettevõtetele
Äriregistri seaduse väljatöötamise kavatsuse kohaselt on muudatuse eesmärgiks parandada Eesti ettevõtluskeskkonda seeläbi, et vähendatakse potentsiaalselt probleemsete äriühingute asutamist, juhtimist ja omamist. Probleemi lahendamiseks pakub kava kahte alternatiivi:
- ette näha täiendav asutamise tingimus, mille rakendamise kaudu vähendatakse potentsiaalselt probleemsete äriühingute asutamist, kuna vähendatakse nende isikute võimalusi luua uus äriühing, kelle käitumine ei ole olnud seaduskuulekas;
- rakendada senisest tõhusamalt kehtivas õiguses kasutusel olevat majandustegevuskeeldu.
Kaubanduskoda leidis, et äriregistri seaduse väljatöötamise kavatsuse eesmärk on õige ning pidas positiivseks, et käsile on võetud probleemsete ettevõtete küsimus. Rõhutasime seejuures, et oluline on tegeleda ka juba hetkel tegutsevate probleemsete ettevõtetega, mitte ainult tulevikus tekkivate probleemsete ettevõtetega.
Muudatused ei tohi ebaproportsionaalselt piirata ettevõtlusvabadust
Eestis kehtib ettevõtlusvabadus, kuid seejuures on mõistetav, et riik soovib piirata ettevõtlusvabadust seoses probleemsete äriühingutega, et kaitsta ausaid ettevõtteid. Koda leidis, et piiravate meetmete rakendamine on õigustatud vaid juhul, kui seadusesse on konkreetsed tingimused ja olukorrad kirja pandud, millal ettevõttele majandustegevusekeeld pannakse või millal ei saa ühingut asutada. On oluline, et seaduses oleks väga täpselt kirjutatud meetme rakendamise tingimused, sest see tagab ettevõtetele õiguskindluse ja -selguse ning aitab vältida olukorda, kus riik hakkab ebaproportsionaalselt piirama ettevõtlusvabadust.
Negatiivne tagajärg ei tohi kaasneda esimese rikkumisega
Kaubanduskoja esitatud arvamuses toodi välja, et ettevõtetel ei tohi kaasneda negatiivne tagajärg kohe esimese rikkumisega, kuna teatud kohustuste täitmata jätmine võib näiteks sõltuvalt asjaoludest olla põhjendatud või tuleneda inimlikust eksimusest. Oluline on, et piiravaid meetmeid rakendatakse juhul, kui on näha, et ettevõte on probleemne ning ei täida oma kohustusi korduvalt.
2024. aasta kevadel toimub eeldatav eelnõu avalik konsultatsioon ja kooskõlastamine. Muudatused jõustuvad eeldatavasti 2025. aastal.
