Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuli hiljuti välja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis annab tööandjale ja töötajale teatud juhtudel võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkulepe ning lubab tööandjal rakendada graafikuga töötaja osas teatud juhtudel lühemat iganädalast puhkeaega. Koja hinnangul on plaanitavad muudatused samm õiges suunas, kuid ei taga siiski töösuhte osapooltele piisavat paindlikkust.

Eelnõu annab tööandjale ja töötajale võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkulepe, mille kohaselt jaguneb tööaeg kokkulepitud töötundideks ja lisatundideks, kusjuures lisatunde ei loeta ületundideks. Näiteks lubab eelnõu pooltel kokku leppida, et töötaja töötab 20–30 tundi nädalas, kusjuures töötaja peab nädalas töötama vähemalt 20 tundi, kuid ta võib kokkuleppel tööandjaga töötada lisaks veel kuni 10 tundi, mida ei loeta ületunnitööks. Kehtiv töölepingu seadus ei luba sellist kokkulepet sõlmida.

Paindliku tööaja kokkuleppe tingimusi tuleb muuta leebemaks

Paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimiseks näeb eelnõu ette mitmeid tingimusi. Üheks kitsendavaks tingimuseks on see, et tööandja võib sellise kokkuleppe sõlmida üksnes töötajaga, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust; kes on vanaduspensioniealine või jäänud ennetähtaegsele vanaduspensionile; kes on vähenenud töövõimega või kellele on paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimalus ette nähtud kollektiivlepingus.