Riigikogus läbis esimese lugemise töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE), mille järgi seostatakse tervisekontrolli korraldamise vajadus senisest enam töötaja töökeskkonna riskide hindamise tulemustega. Lisaks ei pea tööandja kergemate tööõnnetuste korral enam koostama õnnetuse uurimistulemuste kohta vormikohast raportit.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist. Eelnõuga muudetakse töötajate tervisekontrolli korraldus eesmärgipärasemaks, kaitstakse töötajat senisest paremini vahetut mõju omavate ohutegurite korral ning viiakse juhendamise ja väljaõppe kord, samuti esmaabi regulatsioon ettevõtte ja töötajate vajadustest lähtuvaks. Muudatustega parandatakse kehtiva regulatsiooni õigusselgust ning vähendatakse tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.
Eelnõuga muudetakse tervisekontrolli korraldus eesmärgipärasemaks. Eelnõu järgi on tööandja kohustatud saatma töötaja tervisekontrolli, kui töökeskkonna riskide hindamise käigus selgub, et töötaja puutub kokku ohuteguriga, mis võib mõjutada tema tervist. Muudatuse tulemusena seostatakse tervisekontrolli korraldamise vajadus senisest enam töötaja töökeskkonna riskide hindamise tulemustega ning seaduses tuuakse välja ohutegurid ja töö laadid, mille korral on tööandja kohustatud töötajale tervisekontrolli korraldama. Lisaks kehtestatakse teatud töökeskkonna ohutegurite puhul kohustus korraldada tervisekontroll enne ohuteguriga (bioloogilised ohutegurid, kantserogeenid ja mutageenid, plii ja selle ühendid, asbestitolm) kokkupuutumist, et veenduda, kas töötaja sobib teatud tingimustel töötama, ja välistada juhud, millal kokkupuude ohuteguriga võib töötaja tervist kahjustada. Tervisekontrolli korralduse muudatused aitavad kaasa tervisekontrolli kvaliteedi paranemisele.
Eelnõuga muudetakse juhendamise ja väljaõppe kord töötajate ja tööandja vajadustest lähtuvaks ning ebavajalike piirangute kaotamisega muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe senisest sihitumaks ja tõhusamaks. Eelnõuga lihtsustatakse juhendamise liike nagu sissejuhatav-, esmane ja täiendjuhendamine. Juhendamise eriliikide asemel jääb seadusesse juhendamine ja väljaõpe, mida tuleb teatud tingimustel vajalikus osas ja mahus korrata. Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.
Eelnõuga muudetakse ka esmaabi korraldus ettevõttes paindlikumaks ja parandatakse õigusselgust. Eelnõuga antakse tööandjale võimalus korraldada esmaabi andmine töökohal lähtuvalt esmaabi kiireloomulisusest, ettevõtte tegevuste iseloomust ning varasematest juhtumitest. Tööandja peab esmaabi korraldamisel ja esmaabiandjate määramisel lähtuma ettevõtte töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte piirkondlikust jagunemisest ja tegevuse iseloomust.
Lisaks muudetakse ka töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete välja- ja täiendõppe korda. Õigusselguse tagamiseks asendatakse välja- ja täiendõppe mõiste koolituse ja täienduskoolituse mõistega. Edaspidi peab töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse läbi viima täienduskoolitusasutus, mis vastab täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud nõuetele, et parandada koolituste kvaliteeti. Ühtlasi kaotatakse senine koolitusasutuste sotsiaalministeeriumis registreerimise kohustus, kuna see ei täida oma eesmärki, st ei taga koolituste kvaliteeti. Lisaks antakse tööandjale õigus täienduskoolitus ise läbi viia juhul, kui täienduskoolituse vajadus tuleneb uutest töökeskkonna ohuteguritest või terviseriskidest ning tööandja omab koolituse läbiviimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.
Eelnõuga võetakse TTOS-s kasutusele psühhosotsiaalsete ohutegurite mõiste ja sätestatakse tööandja kohustus rakendada abinõusid psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju vähendamiseks. Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamaid vaimseid väljakutseid esitavate töödega, mistõttu on psühhosotsiaalne töökeskkond üha olulisem. Psühhosotsiaalsed ohutegurid võivad põhjustada tööstressi ning mõjutada töötajate vaimset ja füüsilist tervist, mistõttu on oluline hinnata nende mõju töötajale ning rakendada meetmeid negatiivse mõju vähendamiseks. Eelnõu kohaselt on psühhosotsiaalsed ohutegurid õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, monotoonne töö, pikaajaline töötamine üksinda ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötajate vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.
Eelnõuga muudetakse ka tööõnnetuste uurimise korda. Kui kehtiva korra kohaselt peab tööinspektsioon uurima kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ja vajaduse korral teisi tööõnnetusi, siis edaspidi ei uuri tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal. Muudatus vähendab tööinspektsiooni ja prokuratuuri dubleerivaid tegevusi tööõnnetuste uurimisel. Pärast kriminaalmenetluse lõpetamist uurib tööinspektsioon surmaga lõppenud tööõnnetusi ja raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi, mille põhjustas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramine. Teiste tööõnnetuste uurimise vajaduse otsustab tööinspektsioon lähtuvalt tööõnnetuse asjaoludest. Samuti lihtsustatakse tööandja tööõnnetuste uurimise korda. Eelnõu järgi ei pea tööandja koostama tööõnnetuse uurimistulemuste kohta vormikohast raportit, kui tegemist oli kerge tööõnnetusega, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust. Tööandjale jääb aga kohustus registreerida ja uurida kõiki tööõnnetusi.
Eelnõuga suurendatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest rakendatavaid trahvimäärasid, mille eesmärk on motiveerida tööandjaid senisest enam täitma töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Samuti antakse töötajale ja tööandjale võimalus kokku leppida leppetrahvi rakendamises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral.
Eelnõu eesmärk on vähendada ka tööandjate halduskoormust. Selleks kaotatakse ära tööandja kohustus teavitada Tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest ja tegevusala muutmisest. Vastava info saab Tööinspektsioon äriregistrist ja tööandja täiendav andmete esitamise kohustus ei ole vajalik. Samuti kaotatakse ära kohustus teavitada tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest. Kuna tegemist ei ole tööinspektsiooni ülesannete täitmiseks vajaliku infoga, siis ei ole tööandjal vaja ka sellist infot esitada. Samas ei muutu töökeskkonna nõukogu moodustamise kohustus ega ka selle peamised ülesanded.
Lisaks tehakse nii töötervishoiu ja tööohutuse kui ka kollektiivlepingu seaduses mitmeid tehnilisi muudatusi, mille eesmärk on parandada õigusselgust.
