Kohtuasjadega seotud riigilõivud võivad alaneda mitu korda

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles BNS-ile 16. jaanuaril 2012. a, et justiitsministeeriumis valmiva seaduseelnõu kehtestamisel võivad kohtuasjadega seotud riigilõivud alaneda kolm kuni viis korda, seadus on kavas jõustada tänavu juulis.

Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik tutvustas esmaspäeval riigikogu rahanduskomisjonile riigilõivude alandamise kava.

Sellekohane justiitsministeeriumis koostatav eelnõu on Sesteri sõnul saanud juba täiendused kohtunike esindajatelt ning peaks jaanuari lõpul jõudma ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile. Valitsus peaks eelnõu riigikogule esitama märtsis, nii et peaks olema võimalik seaduse jõustumine juulis, märkis Sester.

"Tundsime komisjonis huvi, kui suur oleks reaaleluliselt vaadatuna lõivude vähenemine," ütles Sester. "Võime rääkida lõivude alandamisest kolm kuni viis korda."

Euroopas on riigilõivude suuruse määramisel kaks koolkonda, selgitas Sester. Ühte leeri kuuluvad riigid, mis on fikseerinud riigilõivud konkreetsete summadena, ning teise leeri riigid, sealhulgas Eesti, mis võtavad lõivu vastavalt hagi suurusele. Sesteri sõnul selles suhtes Eesti lähenemine kavandatava muudatuse järel ei muutu.

Ministeerium lähtus lõivude suuruse määramisel Euroopa riikides kehtivate lõivude mediaanist, mis on saadud pärast kõige madalamate lõivude ja kõige kõrgemate lõivudega riikide kõrvalejätmise järel. Nii peaksid Eesti vastavad riigilõivud olema edaspidi Euroopa keskmised, selgitas Sester.

Kohtuasjadega seotud riigilõivude alandamise vajadusele on viidanud nii riigikohtu üldkogu kui ka õiguskantsler. Justiitsministeerium teatas mullu septembris, et on teemaga mõnda aega tegelenud, seaduseelnõu valmimine oli kavandatud mullu sügisesse.

Rahandusminister Jürgen Ligi viibis samuti esmaspäeval rahanduskomisjoni istungil, et tutvustada valitsuse seisukohti Euroopa Liidu kavandatava uue reitinguagentuuride regulatsiooni kohta. Kava kohaselt peavad finantsasutused tuginema oma otsustes edaspidi lisaks reitinguagentuuride antud reitingutele ka siseuuringutele. Samas ei pea nad dubleerima reitinguagentuuride tehtud tööd, selgitas Sester.

Samuti oleks kava kohaselt väärtpaberite emitentidel ja reitingu tellijatel kohustus kolme aasta takka vahetada reitinguagentuuri. Agentuurile lisanduks kohustus anda oma hinnang emitendile päev varem kui turule.

Reitinguagentuuride turul domineerivad Ameerika Ühendriikides ja Euroopas kolm agentuuri, kuid Hiinas ja Jaapanis tegutseb ka kohalikke agentuure. "Me ei näe, et avalik sektor peaks turgu kunstlikult alla suruma ega kedagi turule tooma," kommenteeris Sester.

Komisjon arutas esmaspäeval samuti Araabia Ühendemiraatidega sõlmitava topeltmaksustamise lepingu ratifitseerimist, mis on 50. säärane Eesti sõlmitud leping.

Allikas:  BNS

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll