Riigikogu majanduskomisjon otsustas esmaspäeval teha täiskogule ettepaneku anda kolmele ehitus- ja planeerimise valdkonna mahukale seaduseelnõule pikk muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.

Majanduskomisjon otsustas esmaspäeval saata ehitusseadustiku eelnõu (555 SE), planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu (572 SE) täiskokku esimesele lugemisele 25. veebruaril ja tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. märts.

Mahukate terviktekstide väljatöötamise eesmärk oli tuua ehituse ja planeerimise senine regulatsioon ühte tervikusse. Kolm seadust peaks kava kohaselt jõustuma 1. juulist 2015. aastal.

"Tegemist on uute terviktekstidega, nendega tutvumine võtab kahtlemata aega. Kindlasti on siin ka mitmeid huvigruppe ja nende arvamusi ning ettepanekuid on majanduskomisjonile juba laekunud pärast eelnõude Riigikokku jõudmist. Sellest ka ühe kuu pikkune ettepanekute esitamise tähtaeg," ütles majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.

Majanduskomisjonis toimus esmaspäeval eelnõude sisu üle elav arutelu, see puudutas näiteks detailplaneeringuid, kinnisvaraomaniku või tarbija huvide kaitset, ehitusjärelevalve regulatsiooni ja selle järelevalve kvaliteeti, ehitiste kasutuslubade küsimusi, sanktsioone ebaseadusliku tegevuse eest, kohaliku omavalitsuse, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning tehnilise järelevalve ameti rolli ehituse ja planeerimise valdkonnas. Majanduskomisjoni liikmete tõstatatud teemad puudutasid ka väga erinevaid tahke antud valdkonnast nagu elektritööd, erateede avalik kasutamine, kõnniteede hooldus ja muu taoline.

Riigikogu majanduskomisjonile seaduseelnõusid tutvustanud ja arutelus osalenud justiitsminister Hanno Pevkur selgitas, et justiitsministeerium on seaduseelnõusid ette valmistatud ligi kolm aastat ning protsessi on olnud kaasatud üle 70 osapoole.

Eelnõude väljatöötamisele eelnes kodifitseerimine ja eelnõude kirjutamisel analüüsiti ka paljude teiste riikide vastavaid regulatsioone. Ehituseadustik koondab ühte mitmed ehitisi puudutavad valdkonnad nagu üldehitised, elektripaigaldised, sideehitised, survetorustikud ja -anumad, raudteerajatis ning seda teenindavad rajatised, lift, köistee ja muud tõsteseadmed, teed, ehitised avalikus veekogus ning riigikaitselised ja julgeolekuasutuse ehitised. Lisaks on seadustikus reguleeritud nõudeid energiatõhususele ning ehitise kaitsevööndile, ühitatud järelevalve ja vastutuse sätteid. Samuti täiendatakse või tuuakse täiesti uuena seadustesse sisse hea ehitustava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning asjatundlikkuse põhimõtted.

Seaduseelnõude väljatöötamise protsessist on avaliku ülevaate esitanud eelnõude ettevalmistamise eest vastutanud justiitsministeeriumi nõunik Sandra Mikli, kes samuti esmaspäeval majanduskomisjonile eelnõusid tutvustas. Eelnõude väljatöötamise ja huvigruppide ettepanekute kohta saab infot siit.

Ehitusseadustik on ligi 50 lehekülge, planeerimisseadus ligi 60 lehekülge, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ligi 30 lehekülge pikad. Kolme eelnõu seletuskirjade maht on kokku 400 lehekülge.