1. jaanuarist 2015 hakkab kehtima seadus, millega oluliselt muudetakse investeerimiskelmuse seni kehtinud kuriteo koosseisu. Uus investeerimiskelmuse koosseis võib tuua kaasa täiendavat ebakindlust nii kapitaliturgudel osalejatele, äriühingute müüjatele kui ka nõustamisteenuse osutajatele.

Käesoleva aasta alguses kirjutasin karistusseadustiku planeeritavast muudatusest, millega soovitakse reguleerida investeeringute kaasamist mitte-avalikel pakkumistel ning millega võib kaasneda õiguskindluse oluline vähenemine. Käesoleva aasta juunis võttis Riigikogu vastu seaduse, millega kinnitati eelnevas kirjutises kirjeldatud muudatused, mis jõustuvad tuleva aasta algul. 

Uus seadus muudab seni kehtinud korda kolmest aspektist: 

• Esiteks, võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutub uue seaduse kohaselt investeerimiskelmusena karistatavaks mitte üksnes valeandmete esitamine vaid ka oluliste asjaolude esitamata jätmine. See tähendab senisest suuremat aktiivsust investeeringu kaasaja ning tema nõustajate poolt, kuna olulise info avalikustamata jätmine võib tähendada kriminaalkorras karistust.
   
• Teiseks, investeeringut kaasata sooviv isik ja tema nõustajad (kui võimaliku kelmusele kaasaaitajad) peavad olema suutelised mõistma, milline teave on oluline, milline mitte – teabe olulisuse valearvestus võib tähendada kuriteo sooritamist. Olulisuse künnise lisamine hetkel kehtivasse regulatsiooni on igati tervitatav, kuid seaduseandja võinuks näiteks seletuskirjas anda mitteammendava loetelu juhiseid, millest juhinduvalt kapitali kaasaja või tema nõustaja saaks olulisuse hindamisel juhinduda.
   
• Viimaseks, lisaks üldsusele suunatud teabele on uue regulatsiooni kohaselt kriminaalkorras karistatav eksitava- või valeteabe esitamine või olulise teabe esitamata jätmine ka eelnevalt kindlaksmääratud isikute ringile. Seadus ei sisusta, kuidas piiritleda kindlaksmääratud isikute ringi, mistõttu uue sõnastuse umbmäärasuse tõttu võib info adressaatide määratlust mõista ka kui investeeringu pakkumist kahele või enamale isikule (kas ka aktsiate müük kinnisel enampakkumisel?).

Uus karistusseaduse regulatsioon tuletab meelde, et nii investeeringu kaasaja kui ka tema nõustajad (nt finants- ja õigusnõustajad) peaksid rakendama erilist hoolt olukorras, kus otsustatakse, millist infot potentsiaalsetele investoritele esitada. Tuleb silmas pidada, et investeerimiskelmuse toimepanek võib esineda mitte pelgalt info edastamisel enne aktsiatesse, võlakirjadesse, sündikaatlaenus osalemisesse ja investeerimisfondi osakutesse investeerimist, vaid ka teabe esitamisel äriühingu osaluse müügi protsessis. Investeeringu täpne sisu jääb kohtupraktika määratleda.

Riskide maandamise huvides on investeeringu pakkujal ja äriühingus osaluse müüjal soovitatav analüüsida, kuidas ja millist teavet investorile/ostjale esitada. Vajadusel tasub kaasata ka nõustaja, kellega ühiselt koostada ja vaadata läbi potentsiaalsetele investoritele/osaluse huvilistele esitatav infopakett.