Justiitsminister Lea Danilson-Järg tutvustas eile riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega täpsustatakse lapse elatise sissenõudmisega seotud õigusnorme ning muudetakse üheselt mõistetavaks sundtäitmisel rakendavate erimeetmete kasutamine.
Elatisvõlgnike arv on viimase kahe aastaga kasvanud 1300 inimese võrra, tõustes 8000-lt 9300-le. Elatise põhinõuete kogusumma on tõusnud samal ajal 10 miljoni euro võrra, jõudes 42 miljonini. Seda on tinginud mitmed asjaolud nagu eluaseme ülalpidamise kulude järsk kasv ja üldine hinnatõus, samuti aasta algusest jõustunud uus elatise arvestuse süsteem.
“Eelnõu lõpetab vaidlused selle üle, kuidas tuleks elatise nõuet sundtäita. Edaspidi kohustatakse kohtutäitureid selgesõnaliselt võtma sundtäitmisele ka jooksva elatise nõudeid, mitte ainult varasemalt kogunenud elatismaksete võlgnevust. Sellega aitame saavutada olukorra, et laps saab äraelamiseks vajalikud vahendid kätte igakuiselt ja korrapäraselt, nagu see perekonnaseaduse kohaselt peakski toimuma,” ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg eelnõud kommenteerides ja lisas: “Tegu on olulise täiendusega laste heaolu tagamiseks, mida pered on ammu oodanud. Eesti muutub taas sammu võrra lapsesõbralikumaks.”
Eelnõuga täpsustatakse ka elatise sundtäitmiseks loodud rangete meetmete kohaldamise reegleid. Edaspidi välistatakse olukord, kus võlgnik küll täidab elatise perioodilise tasumise kohustust täitemenetluse väliselt, kuid vaatamata sellele rakendab kohtutäitur rangeid meetmeid, näiteks arestib varasema võlgnevuse katteks eluasemelaenu makseid. Kehtestatakse põhimõte, et elatisnõude sundtäitmise tõhustamiseks mõeldud erimeetmete rakendamine on lubatud üksnes siis, kui sundtäitmisele on esitatud perioodilise elatise nõue. Varasema perioodi eest kogunenud elatismaksete võlgnevuse sundtäitmiseks selliseid meetmeid ei kasutata.
“Elatise sundtäitmise karmid reeglid on niivõrd intensiivsed võlgniku jaoks, et neid tuleb kasutusele võtta üksnes juhul, kui võlgnik järjepidevalt hiilib kõrvale lapsele igakuise elatise maksmisest. Kui selliseid meetmeid rakendada ka varasemale võlgnevusele, kaotab võlgnik võimaluse tasuda jooksvat elatist otse lapsele kohtutäituri sekkumiseta, mis ei ole mõistlik,” ütles Lea Danilson-Järg.
Lisaks täiendatakse eelnõuga täitemenetluse toetamiseks mõeldud riiklike tasude maksmise korra küsimusi: välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu ja alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstav tasu. Esimese puhul antakse justiitsministrile volitus tasu maksmise täpsema korra kehtestamiseks. Teise puhul täpsustatakse, et kohtutäituritele riigi makstavate tasude väljamaksmise korraldajaks on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.
Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. detsembril 2022.
