Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastamisele maksualase teabevahetuse seaduse eelnõu (toimik nr 19-0773), mille eesmärk on tõhustada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist maksuskeemidealast teabevahetust.
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seadusega võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatus, millega Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku maksuskeemide alases automaatses teabevahetuses (edaspidi direktiiv). Direktiiviga kehtestati maksunõustajatele kohustus teatada maksuhaldurile piiriülestest maksuplaneerimise skeemidest, mille kohta hakkavad liikmesriigid automaatselt teavet vahetama. See meede on jätkuks mitmetele varasematele piiriülestele algatustele maksuplaneerimise ja maksusüsteemide läbipaistvuse suurendamiseks. Liikmesriigid saavad maksuskeemide alase teabevahetusega maksukeskkonna kujundamiseks vajalikku teavet senisest varem, mis võimaldab maksuhalduritel parandada oma riskianalüüsi kiirust ja õigsust ning selle põhjal teha õigeaegseid ja teadlikke otsuseid oma maksutulude kaitsmise kohta.
Tähelepanu all on ainult sellised skeemid, mis hõlmavad piiriüleseid tehinguid ning mis vastavad skeemide kriteeriumitele. Osade maksuskeemide puhul tuleb lähtuda sellest, kas skeemi rakendamisega võib kaasneda peamise hüvena maksueelis. Sellisteks skeemideks on näiteks: kahjumit tootva ettevõtja ärakasutamine tulude või maksukohustuse vähendamiseks, kahjumite ülekandmine teise riiki; tulu ümberkujundamine varaks, mida maksustatakse madalama määraga või mis on maksuvaba. Lisaks on eraldi tunnuseks piiriülesed maksed seotud isikute vahel, kus makse saajal ei ole üheski jurisdiktsioonis maksuresidentsust või kui on ta maksuresident sellises jurisdiktsioonis, kus äriühingu tulumaks puudub või sellises, kes on kantud Euroopa Liidu koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu. Eraldi alarühma moodustavad teatud tüüpi seotud isikute vahelised tehingud, millele riigid tavapäraselt kohaldavad siirdehinna kindlaksmääramise reegleid.
Lisaks maksuskeemidele hõlmab direktiiv ka skeeme, millega on võimalik kõrvale hoiduda
finantskontode alasest teabevahetusest või varjata tegelikke kasusaajaid. Näiteks tehing, millega kujundatakse kas finantskonto või finantsasutus ümber selliseks, mis ei mahu teabevahetuse standardi reeglite alla.
Skeemidest peavad teada andma isikud, kes selle oma äritegevuse raames välja on töötanud, sh ettevõtjad ise. Kohustatud isikuteks on eelnõu kohaselt eelkõige maksunõustajad ja advokaadid, samuti krediidiasutused. Kohustatud isikute ringist on välistatud teadlased, ülikoolide õppejõud ja muud isikud, kes õppe- või teaduseesmärgil maksusüsteemide ebakõlasid analüüsivad ja tulemusi avalikkusega jagavad. Juhul kui maksuskeem on välja töötatud väljaspool Euroopa Liitu, tuleb skeemi ostnud siin asuval või tegutseval maksukohustuslasel maksuskeemist ise teada anda. Samuti võib kohustus üle minna juhul, kui advokaat ei esita maksuhaldurile teavet kutsesaladuse piirangute tõttu.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 2019. aasta 31. detsember ning selle norme tuleb kohaldada alates 2020. aasta 1. juulist. Direktiiv kohustab koguma ja vahetama esmakordselt teavet skeemidest, mille rakendamisega tehti algust ajavahemikul direktiivi jõustumisest 2018. aasta 25. juunil kuni direktiivi normide rakendumiseni 2020. aasta 1. juulil.
Eelnõu on planeeritud jõustuma 2020. aasta 1. jaanuarist.
