Riigikogus läbis esimese lugemise sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille aluseks on valitsusliidu tegevusprogrammi kokkulepe.
"See seaduseelnõu on valitsusliidu leppest lähtuv terviklik maksumuutuste pakett, mille tulemusena nihkub maksukoormus tööjõult rohkem tarbimisele,“ ütles rahandusminister Sven Sester eelnõu tutvustamisel. "Eelnõusse on koondatud just sellele eesmärgile suunatud maksumuudatused, mida valitsus on arvesse võtnud ka järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia kokkupanekul," lisas ta.
Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalmaksu määraks senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 protsenti ja 2018. aastast alates 32 protsenti. Maksumuudatuste tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal 40,5 miljoni eurot ja alates 2018. aastast 86 miljoni eurot. Muudatus ei avalda mõju pensionisüsteemi ega Haigekassa tuludele, sest sätestatakse kompensatsioonimehhanism, millega väiksem maksulaekumine kaetakse täies ulatuses muude riigieelarve tulude arvelt.
Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu järk-järgult nelja aasta jooksul 205 euroni kuus aastaks 2019. Pensionide täiendava maksuvaba tulu määra tõstetakse 1.jaanuarist 2016 praeguselt 220 eurolt 225 euroni kuus. Sellega hoitakse keskmine pension, mis ei ületa 395 eurot kuus, jätkuvalt tulumaksuvaba.
Ühtlasi suurendatakse ka välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 50 euroni (esimese 15 päeva eest on maksuvaba 50 eurot, sealt edasi 32 eurot), et töötajate välislähetusega seotud täiendavad igapäevakulud saaks jätkuvalt hüvitada maksuvabalt. Maksuvaba päevaraha piirmäär on olnud samal tasemel ehk 32 eurot aastast 1994.
Eelnõu korrastab renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks.
Seoses kavaga suurendada lastetoetusi, seotakse laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu lahti üldise maksuvaba tulu määrast ning fikseeritakse tänasel tasemel 1848 eurot aastas (154 eurot kuus).
Tööjõumaksude vähendamisega seotud kulude katteks vähendatakse füüsilise isiku tulust tehtavate mahaarvamiste üldist piirmäära 1920 eurolt 1200 euroni aastas. Piirmäär kehtib eluasemelaenu intresside, koolituskulude ja heategevuslike annetuste tulust maha arvamisel. Et soodustada inimeste võimalusi annetusi teha, loobutakse nende mahaarvamise suhtes praegu täiendavalt kehtivast viie protsendi piirmäärast. Eelnõuga kaotatakse täiskasvanute hobikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus.
Füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat vähendatakse 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast makstavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning tehtavate heategevuslike kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust.
Aktsiisiseaduste muudatustega tõstetakse alkoholi ja tubaka aktsiisimäärasid. Selle eesmärk on rahvatervisele suunatud meetmena tarbimise vähendamine. Täiendavaks eesmärgiks on riigi fiskaalpoliitika ehk riigi maksutulude suurendamine. Kütuseaktsiisi tõstetakse eesmärgiga maksustada energiatooteid võrdsemalt lähtuvalt peamiselt kasutamise otstarbest ja energiasisaldusest, samuti suurendada aktsiisitulusid ning aidata kaasa säästlikumale tarbimisele.
Eelnõuga asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15-protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016. Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, v.a veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga.
Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. Alates 2016. aasta 1. jaanuarist tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Et nende kütuste energiasisaldust arvestades võrdsemalt maksustada kahte levinumat mootorikütust – diislikütust ja bensiini, on diislikütuse aktsiisimäära tõus tuleval aastal suurem. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.
Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58-le eurole 1000 kg kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57-le eurole 1000 kg kohta aastast 2016.
Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta aastast 2016.
Aktsiisimäärade muutuste toel kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra.
Käibemaksuseaduse muudatusega tõuseb majutusasutuste käibemaksumäär seniselt 9 protsendilt 14 protsendile aastast 2017. Uus käibemaksumäär jääb endiselt madalamaks Eestis kehtivast üldisest käibemaksumäärast.
