Riigikogu võttis menetlusse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 23. veebruaril algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE).

Eelnõu näeb ette sätestada põhimõte, mille järgi töölepingu seaduses ette nähtud puhkusele lisanduvad rahvuspüha ja riigipühade päevad, mis langevad iganädalastele puhkepäevadele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Väljavõte eelnõu seletuskirjast:

Töölepingu seaduse muutmisega võimaldatakse iganädalastele puhkepäevadele langenud riigipühade osas saada täiendavad puhkusepäevad. Puhkust pikendatakse täiendavate puhkepäevade võrra ka alaealise põhipuhkuse, osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse ning haridustöötaja puhkuse osas. Riigipühi on pühade ja tähtpäevade seaduse järgi 10.

Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele 5 liikuvat riigipüha. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval: ülestõusmispühade l. püha ja nelipühade l. püha ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval.

Nädalavahetusele sattunud riigipüha eest lisapuhkepäeva andmist on toetanud ka Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid. Eelnõu loogika on sama nagu varasematel eelnõudel – töötajatele täiendavate puhkusepäevade andmine, sest paljudele tundub ebaõiglane, kui riigi poolt lubatud puhkepäevi ei saa realiseerida juhul, kui need satuvad iganädalastele puhkepäevadele.

Antud eelnõu võimaldab tööandjal lisanduvaid päevi kompenseerida nii, et need lisatakse põhipuhkuse juurde. Kohene kompenseerimine puhkepäevale sattunud riigipüha järgselt võib tööandjale probleeme tekitada, sest puhkepäeva paigutamine pühale järgnevale äripäevale võib tekitada tarbetuid piiranguid ettevõtte töös.

Eesti töötajate töökoormus on kõrge ja tervisenäitajad ei ole uuringute alusel head, mistõttu vajatakse rohkem puhkust. Eestis töötatakse oluliselt rohkem, kui Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Samas on meie inimeste keskmine eluiga ja tervena elatud aastad madalamad. Töötervishoiu eksperdid leiavad, et töötajad vajavad taastumiseks pikemaid puhkusi. Ajaliselt mõeldakse selle all 20 ja rohkemat päeva pikkuseid puhkusi. Selle aja jooksul jõutakse tööväsimusest ja pingetest välja puhata. Pikematel puhkustel on mõju töömotivatsiooni kasvule, aidates kaasa ka töötajatele paremale tervisele.

Tervena elasid Eestis 2019 aasta näitaja alusel mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat. Tervena elatud aastate arvu osas on olnud positiivset muutust märgata maapiirkondades. Mehed elasid tervena 72,7% ja naised 70% oma elust. Kui Eestis oli meeste keskmine eluiga 2018 aastal 73,0 aastat ja naistel 82,1 aastat, siis Rootsis oli see meestel 80,6 ja naistel 84,1 aastat.”