Justiitsminister Urmas Reinsalu andis õigusloome nõukoja kohtumisel ülevaate sellest, kuidas õigusloome mahu vähendamise kava on hakatud ellu viima ning räägiti ka ettepanekutest, kuidas parandada Eesti ärikeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.

"Õigusloome mahu vähendamise kava seab eesmärgiks, et seadusi loodaks üksnes siis, kui teisiti ei saa. Arutelu õigusloome vajalikkuse üle peab algama seaduse väljatöötamiskavatsusest. Kavaga soovime panna piiri vohavale seadusandlusele ja selle elluviimine on jõudsalt alanud. Positiivsena väärib äramärkimist esitatud väljatöötamiskavatsuste arvu kasv eelmise aasta 21-lt selle aasta 28-le. Ja see aasta ei ole veel läbi," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Kava töölehakkamine väljendub ka selles, et justiitsministeerium pöörab väljatöötamiskavatsuse ja eelnõude kooskõlastamisel senisest rohkem ja kindlamalt tähelepanu sellele, kas väljatöötatav seaduseelnõu on vajalik, millised mõjud sellega kaasnevad ja kas halduskoormuse tõstmise kõrval on kaalutud ka selle vähendamist mujal.

"Tulemusena on seaduseelnõud, mille puhul on väljatöötamiskavatsus põhjendamatult koostamata, jäänud justiitsministeeriumi kooskõlastuseta. Seoses sellega saab välja tuua olulise muutuse võrreldes eelmise aastaga – võrreldes tervet 2014. aastat selle aasta detsembri alguse seisuga, on eelnõude väljatöötamiskavatsuste kooskõlastamata jätmine kasvanud üle kahe korra ning seaduseelnõude mittekooskõlastamine üle kolme korra," rääkis Reinsalu.

Lisaks räägiti nõukojas ka ettepanekutest, kuidas parandada Eesti ärikeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.

"Majanduse areng mõjutab oluliselt riigi konkurentsivõimet ja Eesti praeguse majanduskasvuga, mis jääb alla naabrite omale, ei saa leppida. Seetõttu peame jõuliselt tegutsema, et Eesti ärikeskkonna  konkurentsivõime tõuseks ja inimeste rikkus kasvaks," rõhutas õigusloome nõukoja esimees Jüri Raidla.

Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parendamiseks on vaja teha muudatusi viies valdkonnas – muuta töösuhted paindlikumaks, luua ajaga kaasaskäiv ja ettevõtjasõbralik maksusüsteem, vähendada ettevõtjate halduskoormust, luua soodne õiguskeskkond ja panna riik ning kohalikud omavalitsused efektiivsemalt tööle.

Nõukoja ülesannete hulka kuulub omapoolsete seisukohtade esitamine justiitsministri iga-aastasele Eesti õiguspoliitika arengusuundade ettekandele, justiitsministri või nõukoja liikmete ettepanekul konkreetsete õiguspoliitiliste või seadusandlike algatuste läbi arutamine ja nende suhtes seisukoha võtmine ning omapoolsete soovituste andmine hea õigusloome tava järgimiseks.

Nõukoja esimees on vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad veel õiguskantsler Ülle Madise, vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, juristide liidu esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp.