Riigikogu opositsiooniparteid esitavad pensioniiga tõstvale eelnõule üle saja muudatusettepaneku ning lubavad muudatuste menetlemisel pikki istungeid.

Sadakond muudatusettepanekut teeb eelnõule Keskerakonna fraktsioon, mille esimehe Kadri Simsoni kinnitusel kavatseb partei kasutada kõiki võimalusi, et pensioniea tõusule vastu seista. "Kui selleks on vaja võtta [eelnõu teisel lugemisel] vaheaegu, siis me seda ka teeme," ütles Simson BNS-ile.

Tema sõnul on erakond eelnõu edasisele menetlemisele vastu, leides, et pensioniea tõstmise eelduseks peab olema elanikkonna hea tervis ja vastavate näitajate järjepidev kasv.

"Meeste keskmise eluea näitaja poolest on Eesti Euroopa Liidus kõige madalamal positsioonil ning paljud ei ela pensioniea saabumiseni. Lisaks jääb suur hulk inimesi pensionile enne tegeliku pensioniea saabumist ning see on selge sõnum, millest muutuste tegemisel tuleks valitsusel lähtuda," lausus Simson.

Samal seisukohal on Rahvaliit, kes esitab eelnõule 14 muudatusettepanekut, et pensioniiga tõstvad paragrahvid eelnõust välja jätta.

Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Mai Treial ütles BNS-ile, et pensioniea tõstmisele peaks eelnema sisukas analüüs, mida praegu pole aga tehtud. "Pensioniea tõstmine ei saa toimuda enne, kui uuringud ja analüüsid on tehtud ning koostatud sotsiaalsete meetmete tervikpakett, mis garanteeriks, et inimesed Eestist ei lahkuks, lapsi sünniks ja nii edasi," lausus ta.

Tema sõnul ei ole valitsus seni arvestanud ka ekspertide varasemaid hoiatusi, mille kohaselt pole Eesti inimeste eluiga pensioniea tõstmiseks piisavalt pikk. Näiteks viitas ta 2008. aasta inimarengu aruandele, mille järgi on Eestis inimestel Euroopa Liidu riikidest kõige suurem tõenäosus surra enne 60. eluaastat.

Treiali hinnangul on Eesti alustanud valest otsast, soovides ravida demograafilist olukorda pensioniea tõstmisega. Selle asemel tuleks tema sõnul luua esmalt peredele kindlustunne, et nad saavad Eestis majanduslikult hakkama. "Olukorras, kus toimub suur ajude ja käte väljavool Eestist, jätta niisugused protsessid märkamata ja sotsiaalsete meetmetega suunamata on tegelikult lausa kuritegu meie inimeste suhtes," lisas ta.

Pensioniea tõusu käsitlevad paragrahvid soovib eelnõust välja jätta ka opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, kes on esitanud selleks seitse parandusettepanekut.

Saadikurühma esimehe Eiki Nestori sõnul on partei olnud pikki aastaid seisukohal, et pensionikindlustuses tuleb kõigepealt lahendada palju tõsisemad ja pakilisemad probleemid.

Tema kinnitusel on ühtviisi hädavajalik seadustada nii tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus kui välja töötada ja jõustada tööpensionide süsteem. "Valitsuse esitatud eelnõus oli vaid üks mõistlik idee – seada paindliku pensioniea kehtestamiseks sisse analüüsikohustus. Seda pole aga mõtet teha aastaks 2019, vaid palju varem," ütles Nestor.

Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Rahvaliit soovitasid riigikogul juba muudatuste esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata, kuid toona ei leidnud see toetust: eelnõu väljahääletamise poolt oli 41 ja vastu 44 riigikogu liiget. Lisaks Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikutele toetas eelnõu menetlusse jätmist ka üks roheliste fraktsiooni liige, Mart Jüssi, ülejäänud kohal olnud rohelised hääletusel ei osalenud.

Praegu on meeste pensioniiga Eestis 63 aastat, naistel tõuseb see seniselt 60,5 aastalt 63-ni aastaks 2016. Pärast meeste ja naiste pensioniea võrdsustumist hakkaks pensioniiga valitsuse algatatud eelnõu järgi tõusma 2017. aastast kolme kuu võrra aastas, jõudes 65-ni aastaks 2026.

Seega satuvad üleminekuperioodi praegu 50-56-aastased inimesed, kes jõuavad pensioniikka aastatel 2017-2026. Nende pensioniiga jääb eelnõu jõustudes 63 ja 65 aasta vahele sõltuvalt sünniaastast. Üle 56-aastased inimesed lähevad pensionile kehtiva korra alusel ning kuni 50-aastased inimesed juba 65-aastaselt.

Valitsus põhjendas pensioniea tõstmist vajadusega kindlustada pensionide adekvaatne tase ja süsteemi jätkusuutlikkus ning leevendada tööturul aktiivse elanikkonna vähenemisega kaasnevat tööjõupuudust.

Eelnõu seletuskirja kohaselt väheneb tööealiste inimeste arv 50 aasta jooksul 31 protsenti ehk 284.000 inimese võrra, samal ajal suureneb kiiresti üle 65-aastaste inimeste osakaal rahvastikust. "Niisiis täna on Eestis iga vähemalt 65-aastase kohta neli tööealist inimest. Aastaks 2030 kahaneb see kolme inimeseni ja 50 aasta perspektiivis maksab ühe inimese pensioni ainult 1,8 tööealist inimest," märkisid eelnõu autorid.

Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra võimaldaks eelnõu autorite sõnul maksta pärast 2026. aastat 5-10 protsenti suuremat keskmist vanaduspensioni ning tooks ühtlasi juurde 15.000-20.000 töötavat inimest.

"Eelarvele tähendaks pensioniea tõstmine tasakaalu paranemist maksimaalselt ca 0,6 protsenti SKP-st, mis tähendab hinnanguliselt 2-3 miljardit aastas," lisasid eelnõu autorid, kelle sõnul tähendab see kas samas ulatuses suuremaid pensione, väiksemat maksukoormust või kombinatsiooni mõlemast.