15. mail jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab rohkem kui kaheks kuuks haiguslehele jäänud inimestel osalise koormusega või kergemaid ülesandeid täites tööle naasta ning saada seejuures haigestumise eelset töötasu. Muutus rakendub alates 15. maist 2024 väljastatud haiguslehtedele.
Sotsiaalministeerium algatas täna jõustunud muudatuse selleks, et murda süvenevat trendi, kus pikemaks ajaks haigestunud inimesed jäävad tööelust eemale ning neist paljudel kujuneb välja püsiv töövõimetus. Pikaajalisi haiguslehti kasutab aastas keskmiselt 17 000 inimest.
“Seni kehtinud süsteemi järgi ei tohtinud pikal haiguslehel olles tööl käia ja töist tulu saada, muidu kaotanuks inimene haigushüvitise. See tõrjus tööelust eemale ka need, kelle tervis võimaldas osalise koormusega või lihtsamaid ülesandeid täites töötamist, viies lõpuks erinevatel põhjustel püsiva töövõimetuseni,” rääkis terviseminister Riina Sikkut.
Seepärast käivitub alates 15. maist Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja Töötukassa koostöös uus vabatahtlik süsteem, mis võimaldab haiguslehel olijatel oma võimetele vastavalt tööelus osaleda ja saada töötasu, ilma seejuures sissetulekutes kaotamata.
“Oluline on, et tööle naasmisega oleksid nõus nii töötaja ise kui arstid ja tööandja. Et kõik sujuks, annavad raviarstid ja vajadusel töötervishoiuarstid nõu, milliseid töötingimusi inimene oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab ning Töötukassa pakub tööandjatele vajalike kohanduste tegemiseks tuge. Selleks, et osalise koormusega töötaja sissetulekutes ei kaotaks, maksab Tervisekassa haigestumise eelse sissetuleku tagamiseks palgavahe hüvitist,” selgitas Riina Sikkut.
Tervisekassa töövõimetushüvitise teenusejuht Lea Kalda selgitas, et kohandatud töötamine vastavalt inimese terviseseisundile saab alata haiguslehe 61. päevast ja võib kesta kuni inimese tervise taastumiseni, maksimaalselt 122 päeva. Sel perioodil tuleb tööandjal tasuda vähemalt 50% haigestumise eelsest töötasust ning palgavahe võrreldes haiguseelse ajaga hüvitab Tervisekassa.
Kalda märkis, et haiguse esimesel kuul tasub kindlasti keskenduda tervenemisele. “Samas haiguslehe pikendamisel võib anda raviarstile teada, et sooviksid võimalusel naasta tööle. Ajavaru enne päris tööle asumist on tarvilik, sest kohandused ja kokkulepped tööandjaga võivad võtta aega. Isegi, kui tegemist on vaid lühendatud tööajaga töötamisega, mis on mujal Euroopas kõige levinum kohandus,” rääkis Kalda.
Töötukassa tööandjate teenuste osakonnajuhataja asetäitja esindaja Livia Laas kinnitas, et kui inimene vajab tervise tõttu töötamisel abi, siis uus süsteem avab haiguse ajal töötajale senised vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenused. “Töötukassa pakub vajadusel pikal haiguslehel olevatele töötajatele alates lehe 61. päevast samu teenuseid, mida siiani on olnud võimalik kasutada vaid vähenenud töövõimega inimestel. Need on kogemusnõustamine, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööks vajalik abivahend, tugiisikuga töötamine, tööalane rehabilitatsioon, individuaalsed lahendused ja tööandjate nõustamine tervise teemadel. Kui inimesel tekib vajadus kasutada Töötukassa abi, siis tuleb esimese sammuna leppida kokku kohtumine juhtumikorraldajaga või tööandjate konsultandiga. Kõige parem on pöörduda lähimasse büroosse,” tutvustas Livia Laas Töötukassa võimalusi.
Sotsiaalministeerium on uue süsteemi puhul eesmärgiks seadnud püsiva töövõimetuse juhtumite pidurdumise, mis suurendaks inimeste hõivet ning ühtlasi vähendaks koormust tervishoiule ja sotsiaalalale.
Uuendus ei rakendu käsundus- ja töövõtulepinguga töötajaile, FIE-dele, ettevõtluskonto omanikele ja ettevõtete juhatuse liikmetele.
Osaline töötamine haiguslehel viibides ning töölepingu ülesütlemisest etteteatamine
01.04.2024
Riigikogus võeti menetlusse sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu, mille kohaselt saab töötaja tööandjaga kokkuleppe sõlmimisel peale kahekuulist haiguslehel olemist töötada haiguslehe ajal terviseseisundile kohandatud töötingimustes. Lisaks muudetakse eelnõuga töölepingu seadust seoses töölepingu ülesütlemisega töötaja töövõime vähenemise tõttu. Kaubandus-Tööstuskoda toetas haiguslehe ajal töötamise võimalust, kuid nende hinnangul peaksid haiguslehe ajal töötamise reeglid olema paindlikumad nii töötaja kui ka tööandja jaoks.
Haiguslehe ajal töötamise õigus peaks tekkima varem
Eelnõu kohaselt on töötajal ja tööandjal õigus kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui töötaja haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 60 kalendripäeva. Lisaks peab töökohustuste täitmisest vabastatus kestma vähemalt 90 kalendripäeva. Haiguslehe ajal töötamise kokkuleppe üheks eelduseks on, et töötaja teeb tööd, mis on vastavuses töötaja terviseseisundile.
Koda tegi ettepaneku, et töötajal võiks olla tööle asumise võimalus juba varem ehk alates 30. haiguslehel viibitud päevast. Sellisel juhul on tagatud, et töötaja keskendub esimesed kuu aega tervise ja töövõime taastamisel ning peale 30. päeva möödumist saab töötaja asuda tööle haiguselehe alusel kohandatud tingimustes. Lisaks tagab selline lahendus, et tööandjate seas ei teki pikaajalist tööjõupuudust ning töötajatel on võimalus säilitada palk ja elukvaliteet pikaajalise haiguse ajal.
Etteteatamise tähtajad muudavad töölepingu lõpetamise protsessi liiga pikaks
Muudatuste kohaselt peab edaspidi tööandja järgima töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, kui töösuhte ülesütlemise põhjuseks on töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu. Kehtiva seaduse kohaselt võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega peab edaspidi tööandja, kes soovib töölepingu üles öelda töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, järgima sama seaduse § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamise tähtaegu.
Koda ei toeta plaanitavat muudatust. Kehtiva korra kohaselt tuleb oodata tööandjal 4 kuud enne kui on võimalik tööleping lõpetada, kuid kui sellele perioodile lisandub ka etteteatamise tähtaeg, siis muutub periood oluliselt pikemaks. Reaalsuses võib töövõime vähenemine tekkida järsult ning seega ei ole realistlik, et töövõime vähenemise korral on alati tööandjal võimalus etteteatamise tähtaegu järgida. Lisaks, kui tööandja peab arvestama näiteks kõige pikema etteteatamise tähtajaga ehk 90 päevaga, siis võib tööandja seista probleemi ees, kes teeb tööd, mida peaks tegema töötaja, kes ei saa seda enam töövõime vähenemise tõttu teha.
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2024. aasta 1. aprillil. Kuna eelnõu menetlus on hetkel Riigikogus pooleli, siis lükkub muudatuste jõustumise kuupäev ilmselt edasi.
Loe ka: Töövõimetuse ennetamise eelnõu: edaspidi saab pikaajalise haiguslehe ajal töötada
