EVEA toetab sotsiaalministeeriumi algatust töölepingut, töötervishoidu ja tööohutust puudutavate seaduste muutmiseks, kuna eelnõu kavatsus parandaks tuhandete väike- ja keskmiste ettevõtete võimalusi tegevust jätkata ja laiendada ning seeläbi vastata ka töötegijate ootustele.

"See tähendab, et potentsiaalsetele töötajatele jagub sobivaid ja paindlikke töökohti ka väljaspool suuri linnu," rääkis EVEA volikogu liige ja jurist-töökeskkonna konsultant Ille Nakurt-Murumaa.

Samas ütles Nakurt-Murumaa, et nimetatud seaduste eelnõu väljatöötamise kavatsus on vaid väike samm vajalikus suunas, kuigi tegelikult oleks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sagedase muutmise asemel vajalik kogu ohutusalase regulatsiooni ajakohastamine tervikuna.

Kindlasti ei nõustu EVEA sellega, et töösuhtes on töötaja alati nõrgem ja tööandja tugevam pool. Pigem on praegu just mikro- ja väikeettevõtted, aga ka keskmised ettevõtted töösuhtes nõrgemaks pooleks, kuna neil puudub sageli vajalik kompetents ning ressurss, et end piiravate õigusnormide ja töötaja vajaduste rägastikust läbi närida.

Täiesti objektiivsetel põhjustel otsustatakse sageli võlaõiguslike töö tegemise lepingute kasuks. Töösuhteid reguleerivate seaduste paindlikumaks muutmine eeldusel, et vaadatakse üle ka väljatöötamiskavatsuses mainitud maksustamise, ravikindlustuse jms regulatsioonid, annaks  pooltele võimaluse leppida  kokku  mõlemat poolt rahuldavad tingimused.

Miinimum- ja maksimumtundidega tööleping (töö väljakutsel)  ei ole Nakurt-Murumaa sõnul pärisorjuse tagasitulek, vaid tagaks paljudele tööandjatele ja töötajatele mõistliku võimaluse kokku leppida neile sobiv töö tegemise viis ning töökoormus. "Sellise paindlikkuse lubamine võimaldaks tööandjal pakkuda töölepinguga tööd ka inimestele, kes perekondlikel või muudel põhjustel ei ole huvitatud pidevast täiskoormusega töötamisest," selgitas ta.

21. sajandil on Nakurt-Murumaa sõnul ebamõistlik ja isikute vaba otsustamist põhjendamatult piirav, kui me arvame, et töötaja ei suuda ise otsustada talle sobiva tööaja üle. Samuti ei maksa arvata, et töötegija ei suuda ise otsustada, kas ta soovib töötada tähtajalises töösuhtes või eelistab tähtajatut suhet.

Väikeste ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon on seisukohal, et põhjendamatud piirangud ja liiga suur riigi sekkumine töösuhetesse koos sellega kaasneva massiivse halduskontrolliga tekitab niigi keerulises olukorras olevatele väikestele ettevõtetele sageli väljapääsmatu olukorra ja sunnib tegevust lõpetama või piirduma ettevõtja enda piiramatu töötamisega. Samuti vähendab see võimalust osakoormusega töötamiseks ning jätab seetõttu tööturult eemale paljud potentsiaalsed töötegijad.

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja (töö- ja puhkeaja seaduses ju aastaid tagasi kehtinud) sissetoomine annaks olulise ja hädavajaliku paindlikkuse paljudele MTÜ-dele, mikroettevõtetele ja teistele tööandjatele, sest sageli just väga väikestes organisatsioonides kaasatakse töötegijaid, kes on valdavas ulatuses vabad oma töö tegemist ise korraldama. Praegu on ka väikesel loomingulisel kollektiivil – näiteks hobiteatril – kohustus arvestada töötajate tööaega kooskõlas kehtiva töölepingu seaduse regulatsiooniga (sh tagada tööpäevasiseste vaheaegade olemasolu jms).

"Tähtajalise töösuhte sõlmimine poolte kokkuleppel on loogiline ja mõistlik lahendus ning täna mitmes valdkonnas kroonilist töötajate puudust arvestades hädavajalik samm – saaks kiiresti kaasata uusi töötajaid," toonitas Nakurt-Murumaa.

Töösuhe ei ole tema sõnul aastal 2018 üldjuhul ka töötaja nägemuses enam eluaegne suhe ning "tööstaaži katkemine" töötaja soovil, uute väljakutsete otsimine või sootuks elukutse vahetus on normaalsus. Arvestades, et riik panustab töötukassa vahendusel elukestvasse õppesse, on loogiline anda inimestele otsustusõigus, kui pikaks ajaks nad end konkreetse valdkonna või tööandjaga siduda soovivad.