Valitsus koos Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu, Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajatega arutas plaani pensioniea tõstmiseks 65. eluaastani.
Analüüsid näitavad, et pensioniiga on vaja tõsta:
- säilitamaks praegune pensionide tase vananeva rahvastiku tingimustes ja
- tulevikus Eestis tekkiva tööjõupuuduse kaitseks.
Pensioniea tõstmise plaan
Täna kehtivate normide kohaselt on vanaduspensioniiga meestel 63 aastat ning naistel 60 aastat ja 6 kuud. 2016. aastaks on naiste pensioniiga tõusnud samuti 63 eluaastani. 2017. aastast hakkab pensioniiga tõusma kolme kuu võrra aastas, saavutades aastaks 2026 nii meestel kui ka naistel pensionieaks 65 eluaastat.
Planeeritav pensioniea tõstmine mõjutab kõige enam tänaseid kuni 50-aastaseid inimesi. 2017-2026 on üleminekuperiood 50-56-aastastele. Üle 56-aastased saavad pensionile praegu kehtiva korra alusel.
Planeeritav pensioniea tõstmine sünniaasta järgi:
1953 – 63 a
1954 – 63.a 3 kuud
1955 – 63 a 6 kuud
1956 – 63 a 9 kuud
1957 – 64 a
1958 – 64 a 3 kuud
1959 – 64 a 6 kuud
1960 – 64 a 9 kuud
1961 – 65 a
Pensioniea tõstmist mõjutavad tegurid
Elanikkond vananeb ja inimeste eluiga järjest pikeneb. Eurostati andmetel rahvastiku demograafiline struktuur aastatega muutub. Vanadussõltuvuse määr (pensionäride suhe tööealiste inimeste koguarvu) on näitaja, mille kaudu arvestatakse tulevasteks aastateks vajalikku pensionieelarvet ja sotsiaalmaksumäära.
Prognooside kohaselt kahaneb Eestis tööealiste hulk ühe pensionäri kohta 2030. aastaks 3 inimeseni. Demograafiliste arengute valguses suureneb pensionäride arv tööealiste inimeste koguarvuga võrreldes aastatega veelgi. Sestap tuleb juba täna mõelda sellele, kuidas toime tulla olukorras, kus pensionäride hulk kasvab, kuid tööealiste elanike hulk väheneb, mis omakorda tingib tööjõupuuduse. Rahvastiku vähenemine toimub põhiliselt tööealiste inimeste arvelt.
65-aastaste ja vanemate inimeste osatähtsus kogurahvastikus kasvab, sestap on oluline, et inimesed säilitaksid oma töövõime ja soovi tööd teha ka vanemas eas ning panustaksid seeläbi tööjõu hulga suurendamisse. Eestis on vanemaealiste tööelus osalemise määr olnud läbi aegade kõrge. Aastatega on see pidevalt tõusnud. Tänasel päeval töötab 63-64-aastastest üks kolmandik.
Vanemaealiste hõivemäär paari viimase aasta võrdluses:
| mehed | naised | |
| 2008 | 64,9% | 60,1% |
| 2007 | 58,6% | 60,3% |
Allikas:Statistikaamet
Vanemaealiste osalemist tööturul mõjutab oluliselt nende tervislik seisund. Enne otsuste langetamist tuleb põhjalikult analüüsida ja võtta arvesse inimeste tervisega seotud asjaolusid.
Probleemina vanemaealiste tööhõives nähakse ka lühikest eluiga. Asjatundjad soovitavad siin võtta võrdlusandmeteks inimeste eluea pärast 60 või 65 eluaastat, mitte lähtuda oodatavast elueast sünnihetkel, mille kaudu tavapäraselt arvestatakse keskmist eluiga. Samas tuleb märkida, et oodatav eluiga on aasta-aastalt kasvanud, olgu selle põhjuseks siis heaolu kasv, arstiabi kättesaadavuse paranemine või miski muu. Nagu nähtub ka eespool toodud tabelist, siis oluliselt on kasvanud vanemaealiste meeste tööhõive.
Kokkuvõtteks
Pensioniea tõstmise mõju jaguneb:
- otseseks;
- kaudseks.
Otsene mõju tuleneb pikemast töötamisest, suurenevad aastakoefitsiendid, kasvab pensioniindeks, suurenevad II samba varad. Kaudne mõju on seotud eelarvepositsiooni paranemisega ja seeläbi võimalusega täiendavalt pensione tõsta.
Pensioniea tõstmise kõrval on kaalutud ka madalama keskmise pensioni kehtestamist, sotsiaalmaksumäära tõstmist, aktiivsemat immigratsioonipoliitikat, kuid poolehoidu on leidnud enim ettepanekud, mis hoiavad elanikke senisest kauem aktiivselt tööturul.
Pensionisüsteem on jätkusuutlik, kui süsteemi panustatud osa on mõistlikus proportsioonis süsteemist saadava osaga, olenemata väljamaksmise perioodist. Mida pikemalt inimesed on aktiivsed tööturu liikmed, seda paremini on kindlustatud nende vanaduspõlv.
Käesoleval hetkel on tegemist veel plaaniga, kuid arutelu tulemuste põhjal viiakse läbi täiendav pensioniea tõstmisega seotud taustaandmete analüüs, mis saab olema lähtekohaks sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatava seaduse eelnõu kokku panemisel.
