Viimasel ajal päevakorrale kerkinud pensionite arutelus ei vaadelda pensionisüsteemi tervikuna, vaid ühte osa sellest – vanaduspensione. See lähenemine on mustvalge ja põhineb lihtsustatud skeemil — on töötajad, kes peavad üleval (vanadus)pensionäre ja siis lähevad need töötajad pensionile ja töötajad peavad neid ülal. Tegelikkuses töötas 2015. aastal iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja oli pensionär.

1. jaanuaril 2016 elas Eestis 1 315 944 inimest. 2015. aasta jooksul töötas neist 678 085 – 51,5% kogu elanikkonnast. Pensioni saajaid oli 411 809 ehk 31,3% kogu elanikkonnast.

Mainitud kahe (pensionäride ja töötajate) arvu võrdlusega on palju tegeletud – nt kui palju peab töötajaid olema, et pensionäre ülal pidada (sotsiaalmaksu kaudu liigub pensionikassasse palgast 20%). Ülaltoodud arvud annavad suhteks 1,64 töötajat ühe pensionäri kohta, jätkusuutlik variant oleks kaks töötajat ühe pensionäri kohta.

2015. aastal oli Eestis 130 869 töötavat pensionäri. Loo alguses toodud töötajate ja pensionäride arvudes on need isikud kaks korda arvestatud. Kõigist pensionäridest töötas samal aastal 31,8% ja kõigist töötajatest sai samal aastal pensione 19,3% ehk iga kolmas pensionär töötas ja iga viies töötaja oli pensionär.

Võib üldistada, et need isikud on topeltrollis ehk nii andjad kui ka saajad. Detailne vaade hõlmab paljusid nüansse – osade töövõimetuspensionäride palgalt ei pea tööandja maksma sotsiaalmaksu ja leidub neid pensionäre, kelle palgalt pensionikassasse minev raha ületab (mitu korda) pensioni, mida ta saab. Andja/saaja vaatesse tuleks lisada tulumaksu arvestus (mis tulevikus läheb väga keeruliseks) ja netotulu mõiste. Siin analüüsis seda ei käsitleta – aega ja ruumi on liiga vähe.

Milliseid pensione maksti?

Tabelis on toodud pensionite liigid ja nende saajate osatähtsus:

• kõigi pensionisaajate hulgas (100% on pensionärist Eesti elanik aastavahetusel) ja
• saadud rahast (100% on kõigile aastavahetusel Eesti elanikele eelnenud aasta jooksul makstud pensionite summa).

Pensioniliigid on toodud vabas sõnastuses – liikide täpsed kirjeldused (praegu kehtivad) leiate siit.

Tabelis on ka iga pensioniliigi keskmine pension (brutosummana ehk enne tulumaksustamist). Pensionite liigid on järjestatud saajate arvu järgi.

Eri pensioniliikide põhjendatuse ja perspektiivi analüüsi/kokkuvõtte on Riigikontroll teinud 2014. aastal.

Tabelist võib näha:

• pensionäre on kõigis vanuserühmades;
• juba 40–44 aastastest hõlmavad pensionärid vähemalt kümnendiku vanuserühmast;
• vähemalt 40-aastaste juures suureneb pensionäride osatähtsus kiiresti (viieaastaste sammudega: kümnendik, kuuendik, viiendik, kolmandik … vanuserühmast);
• üle neljandiku pensionäridest on alla 60 aasta vanad;
• ligi kaks viiendikku pensionäridest on alla 65 aasta vanad.

Torkab silma, et töötavaid pensionäre oli mittetöötavatest rohkem alates 20–24-aastaste vanuserühmast kuni 55–59-aastasteni (vanuserühmas 60–64 oli töötavate ja mittetöötavate pensionäride arv peaaegu võrdne – 29 908 ja 30 047). Kõigist vähemalt 65-aastastest pensionäridest töötas 45 757 (18,3% kogu vanuserühmast).

Eri vanuserühmades saadavate pensioniliikide illustreerimiseks on siin natuke lihtsustatud (agregeeritud) pensionite jaotust. Lihtsustus on toodud järgnevas tabelis ja selle alusel tehtud joonis on kohe allpool.

Jooniselt on näha, et

• töövõimetuspensionite hulk suureneb järsult alates vanusest 45;
• töövõimetuspensionärid hakkavad kohe (kui vanus lubab) saama vanaduspensioni;
• võib ennustada soodustustega vanaduspensionäride arvu ja osatähtsuse suurenemist lähiaastakümnetel – mis juhtub, kui soodustustega isikuid on soodustuseta isikutest rohkem? Kuidas neid siis nimetada?

Mitu kuud on keskmiselt töötanud pensionärid ja mitte-pensionärid?

Tehtud töö hulga iseloomustamiseks tuleb vaadata, mitu kuud on need pensionärid töötanud (ja võrrelda seda mitte-pensionäridest töötajatega). Ei ole mõistlik võtta võrdlusesse kõiki vanuserühmi – laste hulgas on töötamine liiga harv ja vähemalt 65-aastaste hulgas on mitte-pensionäre liiga vähe. Küll aga võib võrrelda vähemalt 65-aastaste pensionäride töötamist nooremate vanuserühmadega.

Pensionärid töötavad vähem, kuid mitte palju vähem – keskmine erinevus 1,06 kuud (ehk üks kuu ja kaks päeva).

Tähelepanuväärne on vähemalt 65-aastaste töötavate pensionäride tööle pühendatud aja määr – ka vähemalt 85-aastaste puhul ei lange see alla kuue kuu.

Nooremate mitte-pensionäridest töötajate keskmine aastas töötatud kuude arv suureneb pidevalt vastavalt sellele, mida lähemale jõuab vanaduspension.

Töötavate pensionäride teenistus

Siin on aluseks võetud aasta arvestus. See tähendab aasta jooksul saadud pensioni ja aasta jooksul teenitud töist tulu. Harjumuspärasemaks andmete esituseks on aastatulud jagatud 12-ga – saab rääkida ühe kuu pensionist ja kuupalgast (kuu töisest tulust).

Arusaamatuste vältimiseks veel kord – ei ole arvestatud tegelikult töötatud ajaga, samuti pole pensionite juures arvestatud, mitmes kuus tegelikult pensioni saadi.

Töötavate pensionäride kogutulu tähendab siin (järgmine joonis) töise tulu ja pensioni summat.

Töötavate pensionäride kogutulu suureneb tasapisi koos vanuse lisandumisega (vanuses 20 kuni 59 aastat) ning samasugune tõus oli märgatav ka töötatud kuude puhul. Selle vanuserühma pensionärid ei tee vanuse kasvades aasta-aastalt paremini tasustatavat tööd, vaid tulu tõus on seotud rohkem töötamisega. Eelnev kehtib ka nooremate vanuserühmade väiksema tulu kohta – nad teevadki vähem kuid tööd.

65–69-aastaste vanuserühmas on kogutulu (töine tulu + pension) peaaegu tuhat eurot kuus. See on praktiliselt võrdne 30–34-aastaste vanuserühma töise tuluga.

Pensionäride ja mitte-pensionäride töise tulu võrdlemisel tuleks arvestada, et pensionäride töine tulu on teenitud ca 10% lühema aja jooksul, võrreldes tavaliste töötajatega.

---

Lõpetuseks

Autor on teadlik, et keskmised ei pruugi olla piisavad, et iseloomustada mingit nähtust. Siin oleks võinud olla ka sooline, hariduslik ja pensioniliikide täpne jaotus, aga siis poleks see enam blogilugu.

Vaatluse all olid ainult riiklikud pensionid – II pensionisammas on jäänud arvestusest kõrvale. Pensionile mineku ja pensionär olemise majanduslikus tervikvaates peaks see kahtlemata olemas olema.

Metoodika

Tegeliku olukorra mõistmiseks on vaadatud Eesti elanikke seisuga 1. jaanuar 2016 – selleks pandi kokku Maksu- ja Tolliameti ning Sotsiaalkindlustusameti 2015. aasta andmestikud. See tähendab Statistikaameti rahvastikuarvestuse isikulise andmestiku sidumist Maksu- ja Tolliameti ning Sotsiaalkindlustusameti isikuliste andmetega. Kogu arvestusest jäid välja need isikud, kes ei olnud aastavahetusel Eesti elanikud.

Töötajaks on loetud kõik, kes olid seisuga 1. jaanuar 2016 Eesti elanikud ja said 2015. aasta jooksul töist tulu.

Töise tulu eristamise alus muust tulust oli instrumentaalne, st nende tulu oli seda maksuametile deklareerides liigitatud vastavasse klassi (TSD lisa 1 koodid 10 kuni 36 – lihtsustatult tähendab see tavapärast palgatööd, töövõtulepingu alusel tehtavat tööd ja juhatuse liikmete tasusid, siia hulka lähevad ka tööandja makstud haigushüvitised).

Pensionärideks on loetud kõik, kes olid seisuga 1. jaanuar 2016 Eesti elanikud ja said 2015. aasta jooksul Sotsiaalkindlustusameti andmetel riiklikke pensione. Kui isik oli aasta jooksul saanud mitut liiki pensioni, siis määrati ta selle liigi saajaks, mille alusel ta oli saanud kõige suurema rahasumma. Siin ei ole eristatud pensionäre pensioni saamise perioodi pikkuse järgi – võrdsetena on võetud nii kogu aasta pensioni saanud isikud kui ka vaid osal perioodist seda saanud.

Kuu keskmise töise tulu ja kuu keskmise pensioni mõistet on kasutatud toodud summade lugejatele harjumuspärasemaks esitamiseks – tegelikult on tegemist aastatulu ja aastapensioniga, mis on jagatud kaheteistkümnega.