Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus läbis kolmapäeva öösel riigikogus esimese lugemise.
“Viimaks ometi toetame kriisiolukorras kannatanud peresid,” ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul.
Seoses eelmise koalitsiooni lagunemisega hääletati seaduseelnõu tänavu jaanuaris sotsiaalkomisjoni päevakorrast välja. Eelnõu algatas eelmine valitsus, mille rahvastikuministri Riina Solmani sõnul ei tohiks valitsuse vahetumise tõttu jätta tegemata muudatusi, mis suurendavad perede turvatunnet, sest siis kannatab mitte ainult laste ja heaolu, vaid ka sündimus.
Nimelt muudetakse eelnõuga tähtajaliselt vanemahüvitise suuruse arvestamise aluseid leevendamaks lastega peredele sotsiaal-majanduslikke mõjusid, kui vanemahüvitise suuruse vähenemine tuleneb COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse tõttu töötuks jäämise põhjusest.
Eelnõu kohaselt jäetakse vanemahüvitise suuruse arvestamise perioodist välja aeg, kui inimene oli Töötukassas töötuna arvele võetud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt jäetakse vastavast arvestusperioodist välja vaid töövõimetuslehel oldud aeg. Eelnõuga nähakse ette, et vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel.
Kuna vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kalendrikuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, siis jääb eelnimetatud perioodil sündinud laste puhul vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 1. märts 2020 kuni 28. veebruar 2023.
Eelnõu kohaselt ei vähenda COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse levikust tingitud ja registreeritud töötus vanemahüvitise suurust. Mõjutatud sihtrühma moodustab ligikaudu kolm protsenti last saavatest peredest. Sotsiaalkomisjon otsustas käesoleva aasta 5. aprillil lisada eelnõusse sätted, mis reguleerivad perehüvitiste maksmist surnult sündinud lapse korral ja 16-19 aastaste laste eest peretoetuste maksmist õppeaasta alguses.
