Euroopa Liidu rahandusministrid kiitsid Brüsselis heaks digiajastu käibemaksupaketi, Eesti algatusel on liikmesriikidel võimalik üks sealne osa – väikeettevõtjate täiendav maksustamine – jätta rakendamata.
Digiaruandlus on Eestis loomulik, kuid väikeettevõtjate täiendav maksustamine on sobimatu. Vastuolu tekib asjaolust, et käibemaksukohustusel on piir, aga sellega ei kaasne sisendkäibemaksu maha arvamise õigust. Platvormi kasutavad ja seda mittekasutavad väikeettevõtjad saaksid erinevalt maksustatud käibemaksuga.
Kolmest osast koosneva paketi puhul oli seni kokku leppimata platvormide vahendusel tegutsevate ja end käibemaksukohustuslaseks mitte registreerinud väikeettevõtjate täiendav maksustamine.
Eesti jaoks oli see algusest peale murekohaks, kuna sellega sooviti käibemaksuga maksustada esimesest eurost kõik reisijateveo-ja majutusteenused, mida mittekäibemaksukohustuslased platvormide – Airbnb, Booking, Bolt jms – vahendusel pakuvad. Käibemaksukohustus poleks aga tekkinud juhul, kui sama teenusepakkuja oleks sama teenust osutanud ilma platvormi vahenduseta. Eesti hinnangul oleks selline maksustamismudel käibemaksu neutraalsuse põhimõttega vastuolus.
Läbirääkimiste käigus jõuti kevadeks lahenduseni, mis võimaldas riikidel sellist maksustamismudelit mitte kasutada, kuid sellega kaasnesid teatud nõuded nii liikmesriikidele, platvormidele kui ka teenusepakkujatele. Need olid Eesti hinnangul liiga koormavad riikide jaoks, kes sellist korda kehtestada ei kavatse. Seetõttu Eesti kevadel pakutud tekstiga nõustuda ei saanud. Teisipäeval heaks kiidetud kokkulepe võimaldab jätkata väikeettevõtjatel oma senist tegevust nii, et sellega ei kaasne lisakulusid ega põhjendamatut bürokraatiat.
Digiajastu käibemaksupaketi ülejäänud kaks osa kiitsid liikmesriigid heaks juba kevadel: digiaruandluse ja ühes kohas käibemaksukohustuslasena registreerimise.
Digiaruandlus põhineb e-arvetel ja puudutab eelkõige piiriüleste tehingute aruandluse ühtlustamist Euroopa Liidus. See on plaanitud jõustada 2030. aasta 1. juulil. Piiriüleste tehingute andmed esitatakse maksuhalduritele tehingupõhiselt, mis võimaldab andmete ristkontrolli ja vähendab seeläbi maksudest kõrvalehoidumist. Aruandlusnõuete ühtlustamine vähendab piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust.
Samuti vähendavad piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust 2028. aasta 1. juulist jõustuvad muudatused, millega vähendatakse olukordi, mis toovad ettevõtjatele kaasa kohustuse end registreerida teistes liikmesriikides, kus tal tekib maksustatav käive. Selleks laiendatakse juba olemasolevat võimalust täita ka teistes liikmesriikides tekkiv käibemaksukohustus oma asukoha liikmesriigis, samuti pöördmaksustamise regulatsiooni.
Platvormidel tegutsevate väikeettevõtjate täiendavat maksustamist ei saa Eesti toetada
20.06.2024
Euroopa Liidu rahandusministrid arutavad reedel Luxembourgis taas digiajastu käibemaksupaketti, mille üheks osaks on käibemaksukohustus platvormide vahendusel reisi- ja majutusteenuse pakkujatele.
“Me ei saa kuidagi nõustuda sellega, et meie väikeettevõtjad ja eraisikud, kes osutavad teenuseid platvormide vahendusel käibemaksuvabalt, peavad end registreerima käibemaksukohustuslaseks ja hakkama käibemaksu tasuma esimesest teenitud eurost,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.
“Teatud käibeni tegutsedes peab käibemaksukohustuslaseks registreerimine olema väikeettevõtja enda valik. Eestis on see kohustuslik alates 40 000 euro suurusest käibest. Kõikides muudes valdkondades on see ka nii, aga platvormimajanduses tegutsejatele teeksime nüüd eraldi reeglid. See ei ole õige ega õiglane,” selgitas Võrklaev.
Rahandusminister lisas, et kui teised liikmesriigid selles probleemi ei näe, siis võiks täiendav maksustamine olla kompromissina riikidele vabatahtlik. “Meil on hästi toimiv süsteem ja soovime seda sellisena hoida ilma põhjendamatu lisakulu ja -koormuseta. Iga liikmesriik peaks saama teha enda jaoks parima otsuse,” sõnas Võrklaev. Eesistujariik Belgia ja Euroopa Komisjon seda ettepanekut praeguse seisuga arvesse võtnud pole.
Komisjoni ettepaneku kohaselt maksustatakse käibemaksuga kõik sõidu-ja majutusteenused, mida väikeettevõtjad ja eraisikud platvormide – Airbnb, Booking jms – vahendusel pakuvad. Väikeettevõtjaid, kes oma teenuseid muul viisil pakuvad, ei maksustata. Platvormid peavad selle käibemaksu küll kokku koguma ja maksuhaldurile edastama, kuid nende maksukoormust see ei tõsta. Maksukoormus tõuseks teenusepakkujatest väikeettevõtjatel ja eraisikutel ning kokkuvõttes maksab kõrgema hinna kinni tarbija.
Eesti platvormide vahendusel teenusepakkujate täiendavaks maksustamiseks vajadust ei näe, meil on edukalt käivitunud Euroopa Liidu ülene platvormialase teabe automaatse vahetuse (DAC7) süsteem. Selle kaudu peavad platvormid üle liidu sellest aastast esitama maksuhalduritele andmeid nende vahendusel tulu teenijate kohta. Eesti maksu- ja tolliamet on seda edukalt rakendanud, mis aitab tõhustada ka maksude kokku kogumist.
