Eilse Riigikogu istungi päevakorras oli kokku 24 eelnõu, mille hulgas oli rida maksumuudatustega seotud eelnõusid. Kõne all oli ka riigieelarve seaduse muutmine ja Rail Balticu lepingu ratifitseerimine. Vastu võeti välisteenistusega seotud seaduste muutmise seadus.

Riigikogu kiitis heaks..

81 poolthäälega valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse (324 SE), mis muudab paindlikumaks teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest makstava välislähetustasu määra kehtestamise regulatsiooni. Seadus kaotab teenistujaga kaasasoleva lapse ja kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäärad ning näeb ette nende kehtestamise Vabariigi Valitsuse määruse tasandil. Ka praegu kehtestatakse need protsendimäärad valitsuse määruses. Muudatus on kooskõlas üldise palgapoliitikaga, mille käigus on palkade regulatsioon viidud seadustest määruse tasandile.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise

• Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE) näeb ette alternatiivsete tubakatoodete aktsiisiga maksustamise, et kaotada ebavõrdne konkurents alternatiivsete ja klassikaliste tubakatoodete vahel. Alternatiivne tubakatoode on näiteks e-sigarettide täitevedelik, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatav vedelik, tubaka tahke aseaine kasutatavad aurukivid jm.

  Alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimääraks saab 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milliliitri kohta, kui toode on geeljas. Ühe sigareti aktsiis on tänavu ja 2018. aastal ligikaudu 0,1 eurot. Ühele milligrammile tubakavedelikule vastab umbes 5,6 sigaretti. Tubaka tahke aseaine aktsiisimäär on sarnane suitsetamistubaka aktsiisimääraga, mis on alates 2018. aastast 76,84 eurot kilogrammi kohta. Võimaliku piirikaubanduse mõjude leevendamiseks kehtestatakse alternatiivsetele tubakatoodetele madalam aktsiis kui sigarettidele.

  Samuti muudetakse sigarite ja sigarillode aktsiisimäär sigarettide aktsiisimääraga sarnaselt kahekomponendiliseks (kehtiv aktsiisimäär on 211 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta), see hakkab koosnema fikseeritud summast toote koguse kohta ja toote hinnast sõltuvast proportsionaalsest osast. Alates 2018. aastast on sigarite ja sigarillode aktsiisimäär 151 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta ja 10 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Sigarettide aktsiisimäär 2018. aastal on 69,5 eurot 1000 sigareti kohta ja 30 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Muudatuse tulemusena laekub 2018. aastal eelarvesse täiendavalt 0,1 miljonit eurot.

  Eelnõuga vähendatakse aktsiisimaksmisega seotud ettevõtjate halduskoormust. Tubakatoodete maksumärkide üle paberipõhine arvepidamine asendub elektroonilise andmekogu abil arvepidamisega, mis lihtsustab ka maksuhalduri tööd. Edaspidi ei pea ettevõtja trükkima aktsiisikauba veoks nõutavat saatelehte elektroonilisest andmekogust. Maksuhaldur kontrollib saatelehe olemasolu elektroonilisest süsteemist. Kaotatakse notariaalselt kinnitatud dokumendi esitamise nõue aktsiisilao territooriumi ja hoone kasutamise õiguse kohta, sest maksuhaldur saab vajaliku teabe vastavast elektroonilisest andmekogust.

  Muudetakse aktsiisi maksmise korda kaugmüügil, andes aktsiisikauba vastuvõtjale võimaluse maksta aktsiisi. Kehtiva korra alusel peavad teises liikmesriigis asuvad kaugmüüjad valima aktsiisi maksmiseks maksuesindaja, kuid paljudel juhtudel seda ei tehta. Muudatuse kohaselt vastutab kaugmüügil aktsiisi eest aktsiisikauba vastuvõtja, et tagada aktsiisimaksmise kohustuse täitmine. Aktsiisikauba vastuvõtja ei vastuta aktsiisi maksmise eest, kui kaugmüüja on valinud aktsiisi maksmiseks maksuesindaja. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
   

• Valitsuse algatatud tolliseaduse eelnõu (374 SE) viib tolliseaduse kooskõlla Euroopa Liidu uute tollialaste õigusaktidega. Euroopa Liidu õigusakte kordavad sätted jäetakse seadusest välja ning muudetakse terminoloogiat.

  Alates 2016. aasta 1. maist kehtib Euroopa Liidus uus tolliseadustik, mis ühtlustab tollireegleid liidu sees. Ettevõtja jaoks muutub tolliga seonduv lihtsamaks ning asjaajamine muutub paberivabaks.

  Uue seadustiku peamine eesmärk on ühetaoliste nõuete kehtestamine ja tollivormistuse uude, ühetaolisse elektroonilisse keskkonda viimine kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Elektrooniline keskkond luuakse järk-järgult aastaks 2020 ning aastatel 2016–2020 rakendatakse üleminekusätteid.

  Tolliformaalsused on senisest ulatuslikumalt sätestatud otsekohalduvates Euroopa Parlamendi ja nõukogu ning komisjoni määrustes ja tolliseaduse samasisulised sätted on vaja tunnistada kehtetuks: nt tollimaksu tagatise esitamise kord, majandusliku mõjuga protseduuride ja ajutise ladustamise sätted ning tollideklaratsiooni esitamise kord.

  Edaspidi enam ei eristata vabatsoone tüüpide kaupa ning ära kaotatakse vabalaod. Nii nagu eriprotseduuride hulka kuuluvate erinevate töötlemisviiside koondamine, on ka vabatsoonide tüüpide ja vabalao kaotamise eesmärk ühise tolliõiguse läbipaistvamaks ja lihtsamaks muutmine. Läbivalt on vaja Eesti õigusaktide terminoloogia kooskõlla viia tolliseadustikuga. Kuna muudatuste maht on suur, siis seaduse muutmisel seaduse loetavus kannataks, seetõttu koostati uue seaduse eelnõu, kus ühtlasi ajakohastatakse ka sätted, mis otseselt tolliseadustikust tulenevalt muutmist ei vaja: jäetakse välja haldusmenetluse seadust kordavad sätted, täiendatakse esinduse regulatsiooni, muudetakse tolliteenuse kulu arvutamise korda, täiendatakse seadust andmekogude sätetega, täpsustakse riigi omandisse toodud kauba sätteid, vähendatakse väärteokoosseise.

  Lisaks terminite ajakohastamisele muudetakse maksukorralduse seaduses, käibemaksuseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tollimaksu ja aktsiiside tasumisega ning maksulao rajamisega seotud tagatise haldamise õiguslikke aluseid. Uueneb tollimaksu intressimäära arvutamise alus.
   

• Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõu (438 SE).

  Eelnõu kohaselt on riigikaitseseadus eriseaduseks ja selles sätestatakse riigikaitse valdkonna arengukava menetlemise erisus.

Riigikogu katkestas ühe eelnõu teise lugemise

Riigikogu katkestas Riigikogu liikmete Einar Vallbaumi, Ivari Padari, Vilja Toomasti, Andre Sepa, Kalle Pallingu, Johannes Kerdi, Remo Holsmeri, Jüri Jaansoni, Ken-Marti Vaheri, Meelis Mälbergi, Laine Randjärve, Anne Sullingu, Marko Mihkelsoni, Urve Tiiduse, Toomas Kivimägi, Jaanus Marrandi, Deniss Boroditši, Heidy Purga, Keit Pentus-Rosimannuse, Tanel Talve, Eerik-Niiles Krossi, Kalle Laaneti, Igor Gräzini, Juhan Partsi, Kristjan Kõljala ja Martin Kuke algatatud ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) teise lugemise.

Eelnõus võrdsustatakse taksoveoteenusele ja kokkuleppeveole ettenähtud loanõuded. See tähendab, et ka kokkuleppeveo osutamiseks on vajalik taksoveoluba, teenindajakaart ja sõidukikaart. Eelnõus kaotatakse taksojuhtide ametikoolituse nõue ning koolituste korraldamine jääb iga vedaja enda korraldada. Muudatuste tulemusel tekib Eestis paindlik ja erinevaid huve arvestav tasakaalustatud taksoregulatsioon, mis samas ei tee kompromisse sõitja õiguste suhtes. Taksoteenuse osutamine muudetakse paindlikuks ja teenust võib osutada ka infoühiskonna teenuse vahendusel nn platvormi kaudu. Kui takso tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse kaudu, siis sellise veo tegemisel ei ole taksomeeter kohustuslik. Muudel juhtudel peab kasutama taksomeetrit, näiteks kui võetakse sõitjaid peale tänavalt ja taksopeatusest või kui takso tellimine toimub kõnekeskuse kaudu.

Riigikogu lõpetas 17 eelnõu esimese lugemise, millest RMP.ee lugejaid enim huvitavad ehk

• Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõuga (459 SE) nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis. Tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele. Eelnõu on varasema seaduse uus redaktsioon. Vajadus selleks tekkis seoses uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse.
   
• Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõuga (454 SE) kehtestatava maksustamise erikorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses eriliigiline konto – ettevõtluskonto. Selle konto kasutusele võtmist füüsilise isiku poolt loetaks taolise maksustamise erikorra valimiseks. Maksukohustuse täitmine toimub tulu saaja kontole laekunud vahenditest maksu osa (valdavalt 20 protsenti laekunud tuludest) automaatse broneerimise ja maksuhaldurile ülekandmise teel. Halduskoormus on viidud võimalikult madalale tasemele – maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone.

  Eelnõu soodustab mikroettevõtlust ja parandab mikroettevõtjate maksukäitumist. Selle saavutamiseks lihtsustatakse füüsilise isiku teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Kehtestatakse maksustamise erikord, mille puhul toimub maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil. Läbirääkimistel võttis sõna Krista Aru (EVA), kes rõhutas eelnõu vajalikkust.
   

• Valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse, pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (460 SE) muudetakse pakendiaktsiis kaheastmeliseks. Maksustama hakatakse pakendite turule toomist ning jätkatakse kehtiva sihtarvudeni taaskasutamata jäetud pakendi maksustamist. Eelnõu näeb ette vähendada turule toodava pakendi koguseid ning suunata tootjaid ja maaletoojaid kasutama keskkonnasõbralikumast materjalist pakendit.

  Pakendi turule toomise aktsiisi tasub see, kes teeb selle Eestis esmakordselt kättesaadavaks ning kuna see ei ole seotud pakendi taaskasutamisega, ei kehti sellele ka vastavad vabastused. Maksuperiood on kvartal. Eestis turule lastud pakendile kohaldatavad määrad saadakse sihtarvudeni taaskasutamata jätmise määrade korrutamisel koefitsiendiga 0,1. Eelnõu muudab pakendi turule toomise andmete esitamise korda. Selle kohaselt hakkab pakendiettevõtja esitama andmeid turule toodud pakendi kohta pakendiregistrile. Pakendi taaskasutamisega seotud aruandluse ning pakendiregistrile andmete esitamise nõuded jäävad taaskasutusorganisatsioonide jaoks samaks.

  Deklareerimise lihtsustamiseks hakkab pakendiregistri ja e-maksuameti andmete vahetus toimuma üle x-tee. Luuakse võimalus, et ettevõtja ei pea Maksu- ja Tolliametile eraldi pakendiaktsiisi deklaratsiooni esitama, vaid maksuhaldur saab andmed Keskkonnaagentuuri pakendiregistrist, mille alusel luuakse eeltäidetud aktsiisideklaratsioon.

  Läbirääkimistel sõna võtnud Vabaerakonna (EVA) fraktsiooni esindaja Andres Ammas, Reformierakonna (R) fraktsiooni esindaja Aivar Sõerd ja EKRE fraktsiooni esindaja Martin Helme polnud rahul esitatud eelnõuga ja tegid ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. IRL fraktsiooni esindaja Priit Sibul pidas vajalikuks eelnõu menetlemise jätkamist, et saada riigieelarvesse lisavahendeid ja toetas esimese lugemise lõpetamist. Eelnõu tagasilükkamise hääletus: 37 poolt, 48 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati.
   

• Valitsuse algatatud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu (457 SE) maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta või millele on lisatud magusainet. Maksumäära astmed sõltuvad sellest, kas ja kui palju jook suhkrut või magusainet sisaldab. Maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse näiteks teiste jookide, toidu ja ravimite tootmiseks. Maksu eesmärk on maksustada joogid nende Eesti turul esmakordsel kättesaadavaks tegemisel. Selleks, et tootjatel oleks aega oma toodete retsepte muuta ja tarbijatel harjuda uute maitsetega, kehtestatakse maksustamisele kaheaastane üleminekuaeg. Üleminekuajal on maksumäärad samad, kuid madalama määraga maksustatakse suuremat suhkrusisalduse vahemikku.

  Rahandusminister Sven Sester põhjendas, et magustatud joogi maks on tervisekäitumist mõjutav maks, mille peamine eesmärk on suunata tootjaid vähendama magustatud jookides suhkru ja magusaine kogust ning suunata tarbijaid neid vähem tarbima. Samuti on maksul fiskaalne eesmärk.

  Läbirääkimistel sõna võtnud kolme fraktsiooni esindajad tõid välja oma seisukohad, milles ei toetatud nimetatud maksu kehtestamist. Monika Haukanõmm (EVA), Aivar Sõerd (R), Martin Helme (EKRE) tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Mihhail Stalnuhhin (KESK) toetas eelnõu. Hääletus: 37 poolt, 50 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.          
   

• Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE) muudab tulumaksuseaduses sätestatud osalusoptsioonide maksustamise reegleid. Eelnõu näeb ette kehtestada residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid. Lisaks muudetakse eelnõuga käibemaksuseaduses ettevõttes kasutatavate sõiduautode maksustamise korda ja tulumaksuseaduses sõiduauto erisoodustuse hinna arvutamise aluseid.

  Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Andres Ammas (EVA), Remo Holsmer (R) ja Martin Helme (EKRE) kritiseerisid eelnõu ja viitasid asjaolule, et tegu on nn "kobareelnõuga" ning tegid ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Kersti Sarapuu (KESK) ja Kalvi Kõva (SDE) vaidlesid sellele väitele vastu ja toetasid menetluse jätkamist. Hääletus: 39 poolt, 53 vastu. Tagasilükkamise ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati.

Rahandusministri eile Riigikogus peetud kõnesid on võimalik lugeda siit.