Riigikogu muutis käibemaksuseadust

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Teistkordsel menetlemisel kiideti 45 poolthäälega (30 vastu) heaks presidendi poolt välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse muutmise seadus (493 UA), mille eesmärgiks on vähendada käibe varjamise võimalusi, parandada konkurentsitingimusi ning suurendada maksulaekumist läbi käibemaksuseaduse rikkumistega tekitatud kahju vähendamise.

Olulisemate muudatustena seaduses võib välja tuua, et käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata andmeid, millele seaduse alusel laieneb kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Samuti on huvigruppide arvamusi silmas seadust täpsustatud rakendussätetega, mis peaksid võimaldama sujuvama ülemineku uuele regulatsioonile.

Esiteks, otsustati anda maksuhaldurile õigus tähtajaliste erandite kohaldamiseks ja nn üleminekuperioodi rakendamiseks, et ettevõtetele jääks vajadusel piisavalt aega infotehnoloogilisteks arendustöödeks.

Teiseks antakse võimalus kuni 20. jaanuarini 2016 esitada käibedeklaratsiooni lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite lõikes. Loobuti ka raamatupidamise seaduse muutmisest.

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed ning tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood, notari ja kohtutäituri puhul isikukood. Füüsilisele isikule, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, väljastatud arveid lisal ei kajastata. Seega jaekaubanduses ei kajastata käibedeklaratsiooni lisal isikustamata müüki. Näiteks kui ostja pole müüja poole pöördunud palvega väljastada arve ettevõtte nimele, võetakse seda kui isikustamata müüki ning selle arve andmeid käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata.

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20-protsendilise ja 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud erikorra esitatud arved, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Riisalu, Remo Holsmer, Tõnis Palts ja Rannar Vassiljev.

 

Allikas:  Riigikogu
Märksõnad: ,

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll