Riigikogu erakorralisel istungjärgul võeti 19. juunil 2017. a vastu 15 seadust. Nende hulgas oli riigieelarve seaduse muutmise seadus, mitmed maksualased seadused, keskkonnaalased seadused ja Rail Balticu lepingu ratifitseerimisega seotud seadus.
Vastu võetud seadused:
1. Tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus (458 SE) muudab tulumaksuseaduses sätestatud osalusoptsioonide maksustamise reegleid, sätestab madalama tulumaksumäära 14 protsenti äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele, kehtestab krediidiasutustele nn avansilise tulumaksu ning muudab sõiduauto erisoodustuse hinna arvutamise aluseid.
Seaduse kohaselt saab edaspidi nii töö- kui isiklikeks sõitudeks ettevõtte sõiduauto kasutamise võimaldamisel erisoodustust deklareerida vaid kilovatipõhiselt, sõltumata erasõitudena läbitud distantsist. Sõiduauto erisoodustuse hinna määramise aluseks on seaduse kohaselt 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku kohta ning 1,47 eurot, kui sõiduauto on üle viie aasta vana.
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, mida abikaasa ei ole ise maha arvanud. Täiendavalt mahaarvatav summa ei tohi olla suurem kui 50 400 eurot. Muudatus puudutab juba käesoleva aasta tulude deklareerimist tuleva aasta alguses.
Seadus täpsustab varjatud kasumieraldiste maksustamise korda. Lisatav maksudest kõrvalehoidumise säte täpsustab, et Maksu-ja Tolliamet võib maksustada tulumaksuga aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenu, kui tehingu asjaolud viitavad, et oma olemuselt on tegemist kasumieraldisega. Kui emaettevõtjale või nn sõsarettevõtjale antud laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus.
Seaduse muudatuse kohaselt ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta või bussiga liiklusseaduse tähenduses.
Seadus jõustub tänavu 1. augustil, kuid tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse osad sätted jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.
Läbirääkimistel sõna võtnud Maris Lauri (RE) avaldas rahulolematust seadusega ja selle menetlemise käiguga. Andres Ammas (EVA) hindas valitsuse maksupoliitika kaootiliseks ja viitas seaduse puudujääkidele. Mart Helme (EKRE) liitus varem esinenud fraktsioonide esindajate seisukohtadega ja hindas seadust samuti kriitiliselt. Ta liitus seisukohaga, et seaduse vastuvõtmist ei saa toetada.
2. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus (454 SE) kehtestab maksustamise erikorra. Selle rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses eriliigiline konto – ettevõtluskonto. Konto kasutusele võtmist füüsilise isiku poolt loetaks taolise maksustamise erikorra valimiseks. Maksukohustuse täitmine toimub tulu saaja kontole laekunud vahenditest maksu osa (valdavalt 20 protsenti laekunud tuludest) automaatse broneerimise ja maksuhaldurile ülekandmise teel. Halduskoormus on viidud võimalikult madalale tasemele – maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone. Seadus soodustab mikroettevõtlust ja parandab mikroettevõtjate maksukäitumist. Selle saavutamiseks lihtsustatakse füüsilise isiku teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Kehtestatakse maksustamise erikord, mille puhul toimub maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil.
3. Magustatud joogi maksu seaduse (457 SE) maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub vastavalt kas suhkrusisaldusest või magusaine lisamisest.
Magustatud joogi termini alla kuuluvad ka piima baasil valmistatud joogid ehk piimajoogid, mis sisaldavad suhkrut või magusainet. Sellisteks jookideks on näiteks magusad joogijogurtid, keefirid, samuti magusad taimepiimad, näiteks sojapiim. Magusate piimajookide ning 100 protsendiliste puu- ja köögiviljamahlade kohta taotletakse Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba, misjärel on need käesoleva seaduse reguleerimisalast välja arvatud. Magusaid piimajooke ja mahlu alates loa saamisest magustatud joogi maksuga ei maksustata.
Selleks, et tootjatel oleks soovi korral aega oma toodete retsepte muuta ja tarbijatel harjuda uute maitsetega, näeb seadus ette kõrgema suhkrusisaldusega jookide maksustamisele kaheaastase üleminekuaja. Seaduse rakendamisega seonduvalt tasub tähele panna ka seda, et 2018. aasta 1. jaanuari seisuga ei maksustata automaatselt kõiki Eesti vaheladudes olevaid magustatud jooke. Eesti vaheladudesse toimetatud magustatud jook maksustatakse selle esmakordsel kättesaadavaks tegemisel laost väljastamisel ja maksukohustus tekib üksnes magustatud joogi puhul, mis väljastatakse Eestis kättesaadavaks tegemiseks. Maksustada ei tule Eestist välja saadetavat magustatud jooki. Kõik enne 2018. aasta 1. jaanuari müügikohta toimetatud joogid on maksuvabad. Müügikohtade ladustamisvõimalused ei ole nii suured kui vaheladude omad, seega halduskoormuse vähendamise eesmärgil neid jooke ei maksustata.
Läbirääkimistel sõna võtnud Aivar Sõerdi (RE) sõnul on seadusega seotud rida lahendamata probleeme ja teatas, et Reformierakonna fraktsioon ei toeta seaduse vastuvõtmist. Ka Monika Haukanõmm (EVA) teatas, et nende fraktsioonile pole seadus vastuvõetav. Heljo Pikhof (SDE) seevastu avaldas toetust seadusele.
4. Kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seadus (427 SE) laiendab pensionile minevatele II sambaga liitunud inimestele pakutavate pensionilepingute valikut. Garanteeritud intressimääraga pensionilepingute kõrval saavad elukindlustusseltsid hakata pakkuma ka investeerimisriskiga pensionilepinguid, mille alusel makstava pensioni suurus sõltub tehtud investeeringutest.
Seoses uute lepingute lisandumisega muudetakse ka seni kehtinud põhimõtet, et pensionile minnes saab sõlmida vaid ühe pensionilepingu. Edaspidi võib osakuomanik sõlmida ka mitu pensionilepingut, näiteks ühe investeerimisriskiga ja teise garanteeritud intressimääraga.
Inimestel, kel on pensionile mineku hetkeks kogutud vähem raha (alla 50-kordse rahvapensioni määra, mis on praegu 8 797 eurot), saavad edaspidi valida fondipensioni ja tähtajaliselt sõlmitava pensionilepingu vahel. Nii saavad inimesed, kes on II sambasse vähem raha kogunud ja pensionil olles investeerimisriski kanda ei soovi, sõlmida tähtajalise pensionilepingu, kus pensioni suurus investeerimistulemustest igakuiselt enam ei sõltu.
Erinevalt tavapärasest praktikast on pensionilepinguid võimalik ka vahetada. Seadus täpsustab pensionilepingu tagastusväärtuse arvutamise reegleid ja lepingute vahetamise tingimusi.
III sambaga seonduvalt muudetakse tööandja pensioniskeemide pakkumist puudutavat täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute regulatsiooni. Elukindlustusseltsidele antakse sellega võimalus seni sõlmitud lepingute kõrval pakkuda lepinguid, millest ei hakata väljamakseid tegema enne, kui kindlustusvõtja on jõudnud lepingus kokkulepitud pensioniikka. Sellega luuakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute pakkumise tingimused, mis võiksid suurendada tööandjate motivatsiooni koguda oma töötajatele pensioni.
Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv, milles käsitletakse miinimumnõudeid liikmesriikide vahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja parandamise teel.
5. Riigieelarve seaduse muutmise seadus (456 SE) näeb ette suurendada riigieelarve informatiivsust, milleks esitatakse koos riigieelarvega Riigikogule informatsioon ka eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta.
Seadusega soovitakse vähendada bürokraatiat, milleks ühendatakse eelarvestrateegia ja eelarve koostamise protsessid. Seadus näeb ette lähtuda mitme aasta vaatest fiskaalpoliitikale, milleks eelarve tasakaalureeglit hakatakse jälgima mitme aasta keskmisena. Varasemate aastate ülejääke võimaldatakse kasutada investeeringute tegemiseks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st.
Seadus säilitab riigieelarves ministeeriumide vaheline liigenduse, mille kohaselt taastatakse kohustus, et valitsus esitab eelarvestrateegia Riigikogule viivitamata pärast kinnitamist. Seadus sätestab, et ministeeriumide valitsemisalade vahelist jaotust on üldreeglina võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega.
Läbirääkimistel sõna võtnud Andres Herkel (EVA) ütles, et Vabaerakonna fraktsioon ei toeta seaduse vastuvõtmist, sest riigieelarve defitsiiti viimine on vastuvõetamatu. Jürgen Ligi (RE) sõnul pole nii halba seadust Riigikogus pikki aastaid vastu võetud.
6. Kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadusega (452 SE) tõhustatakse harrastuskalapüügiga seotud aruandlust. Samuti täpsustatakse seaduse sätteid Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks, mis on vajalik kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi paremaks toimimiseks. Lisaks tehakse kehtivas seaduses redaktsioonilisi ning rakendamise praktikast tulenevaid parandusi.
Edaspidi ei karistata kalastuskaardi alusel püüdvaid harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras. Kalastuskaart on vajalik kui harrastuspüügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid, näiteks nakkevõrku või õngejada, samuti kui püük toimub spinninguga forelli- või lõhejõgedel. Kehtestatakse reegel, kui harrastuskalapüüdja on jätnud püügiandmed tähtaegadeks esitamata, ei väljastata talle kalastuskaarti. Seni on kehtinud sarnane reegel eeltingimusega, et inimene peab olema eelnevalt karistatud vastava rikkumise eest. Kuna püügiandmete põhjal antakse hinnang varu olukorrale ning jaotatakse kalapüügivõimalusi, siis on täpsete püügiandmete saamine oluline.
Seadusega pannakse harrastuskalapüügile püügipiirang, et välistada ebaseaduslikul harrastuspüügil püütud kala müük. Harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seaduse muutmise seadusega (415 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv keskkonna ja inimeste tervisekaitse tagamise ühiste keskkonnamõju hindamise (KMH) miinimumnõuete kehtestamiseks. Seadus täpsustab keskkonnamõju eelhindamise ning aruande sisunõudeid, mis muudab eelhinnangud sisukamaks ja kvaliteetsemaks.
Tegevuslubade väljaandmisel peavad otsustajad hakkama hindama ka keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasust. Põhjendatud juhul on otsustajal õigus nõuda arendajalt täiendavat eksperdihinnangut – seeläbi tagatakse ajakohasele ja adekvaatsele materjalile tuginev otsuste tegemine. Täiendavalt muutub otsustajatele kohustuseks arvestada ja tegevusloa tingimustesse sisse kanda KMH käigus ette nähtud keskkonnameetmed.
Seadusega muudetakse keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku miinimumtähtaega. Praeguse 21 päeva asemel on edaspidi selleks aega 30 päeva. Kuigi juba käesoleval ajal mõju hindamise praktikas lisatakse üldjuhul KMH programmi ja aruande avalikustamise teatesse ka veebilehe aadress, kus need dokumendid on elektrooniliselt kättesaadavad. Kuid see ei pruugi alati olla nii, mistõttu lisatakse seadusesse nõue näidata KMH aruande avalikustamise teates ka vastav kodulehe aadress.
Menetlusosaliste ja avalikkuse paremaks teavitamiseks peab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses olema muu hulgas välja toodud ka aruande lõppjäreldused. See aitab omavahel paremini siduda aruannet tegevusloa andmise või andmata jätmisega.
8. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadusega (462 SE) võetakse üle kaks EL vastavat direktiivi. Kuna EL on võtnud kohustuse vähendada ülemaailmse kokkuleppe raames 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30 protsendi võrra ja ühepoolselt 20 protsendi võrra, siis peavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama kõik sektorid. Märkimisväärne osa ühenduse kasvuhoonegaaside üldkogusest pärineb transpordis kasutatavast kütusest. Seadus vähendab transpordisektoris tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste määra, et parandada üleüldist välisõhu kvaliteeti. Seadusega sätestatakse kütusekvaliteedi direktiivist tulenev kohustus kütuse tarnijatele, kes peavad maanteetranspordisektoris kasutatavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama 2020. aastaks vähemalt 6 protsenti. Samuti peab nõutud vähenemine jätkuma iga kuu jooksul peale 2020. aastat.
Lisaks hakatakse koguma ja edastama Euroopa Komisjonile teavet maanteetranspordis kasutatavate kütuste või energia kohta, sealhulgas teavet nende koguste, päritolu ja ostukoha, kasvuhoonegaaside heite mahukuse jms kohta.
9. Looduskaitseseaduse muutmise seadus (Nagoya protokolli rakendamine) (444 SE) täiendab looduskaitseseadust, et rakendada Nagoya protokolli geneetiliste ressursside juurdepääs ja nende kasutamisest saadava tulu õiglane jaotamine. Tulenevalt Nagoya protokollist on määruse eesmärk tagada, et ELis kasutatavad geneetilised ressursid ja nendega seotud traditsioonilised teadmised oleks omandatud päritoluriigist õiguspäraselt.
Eestis otsekohalduv vastav ELi vastav määrus paneb liikmesriikidele kohustuse luua järelevalvesüsteem riigis kasutatavate geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutajate, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi, kontrollimiseks. Määrusest tulenevate nõuete rikkumisel kehtestatakse karistused. Seadusega nimetatakse määruse täitmise eest vastutavate pädevate asutusteks keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Nagoya protokollis käsitletakse geneetilise materjalina taimse, loomse, mikroobse või muu päritoluga materjali. Nende kasutamise all peetakse silmas geneetilise ja/või biokeemilise koostise alast teadus-ja arendustegevust.
10. Kiirgusseaduse muutmise seadusega (463 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt peab keskkonnaministeerium korraldama vähemalt iga kuue aasta järel kiirgus- ja tuumaohutusalaseid vastastikhindamisi. Eesti puhul kohaldub direktiiv Paldiski endisele tuumaobjektile ning seega tuleb vastastikhindamise teema valida antud objekti arvestades. Esimene vastastikhindamine korraldatakse 2017. aastal. Praktikas tähendab see seda, et Eesti ekspertidest koosnev töörühm viib läbi enesehinnangu, mis seejärel saadetakse hindamiseks teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
Praegu kehtiva seaduse kohaselt tuleb ka lisaks iga kümne aasta järel viia läbi rahvusvaheline audit. Seadusemuudatusega nähakse ette, et audit tuleb läbi viia viivitamata ka juhul, kui Paldiski objektil on tekkinud avariikiirituse olukord. Eestis ei ole avariikiirituse olukordi tekkinud ning Paldiski tuumaobjektilt on tuumakütus juba aastaid tagasi eemaldatud.
11. Atmosfääriohu kaitse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seadusega (464 SE) võetakse Eesti õigusesse üle mitu Euroopa Liidu õigusakti. Seadusesse lisatakse karistussätted meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heite seire ja aruandlusnõuete mittetäitmise osas. Nimelt peavad kõikide suurte laevade omanikud alates 2018. aasta 1. jaanuarist seirama oma reisidel süsinikdioksiidi heidet ning selle kohta kord aastas aru andma.
Täpsustatakse ka fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside käitlemisega seotud regulatsiooni. F-gaasid on tööstuslikud kemikaalid, mida kasutatakse näiteks külma- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades ja tuletõrjeseadmetes. F-gaase sisaldavate seadmete omanike jaoks luuakse seaduse muudatusega võimalus hoiustada enda juures seadmetest kokku kogutud F-gaasi sisaldavat mahutit, kui see tegevus on registreeritud FOKA registris.
Lisatakse ka säte, et alates 1. jaanuarist 2017 on F-gaasi sisaldavate seadmete käitlemislubade omajate avalik nimekiri üle viidud majandustegevuse registrisse (MTR), varasemalt oli see nimekiri leitav Keskkonnaameti veebilehelt. Lisaks kehtestatakse ELi F-gaaside määruse rakendamiseks vastutussätted ehk väärteokoosseisud, mis siiani Eesti õiguses puudusid või vajasid parandamist.
Atmosfääriõhu kaitse seadust täiendatakse sättega, mis võimaldab kasvuhoonegaaside heitkogusega kauplemise tuludest antud toetusi tagasi nõuda. Muudatuse tingis asjaolu, et toetuse andjal ei ole olnud seni võimalik toetuse tagasinõudmise otsuseid sundtäitmisele suunata.
Ühtlasi võetakse seadusega osaliselt üle direktiiv keskmise võimsusega põletusseadmete õhuheitmete reguleerimise kohta, millega seoses täpsustatakse õhusaasteloaga seotud andmete säilitamise ja esitamise nõudeid, nimelt tuleb edaspidi andmeid säilitada senise 5 aasta asemel 6 aastat.
12. Keskkonnaseire seaduse muutmise seadus (443 SE) sätestab, et riikliku keskkonnaseire kaudu kogutavaid andmeid hoitakse ja töödeldakse edaspidi keskkonnaseire andmekogus, mille asutab keskkonnaminister. Seaduse muudatusega hoitakse kokku aega seireandmete koondamisel ja kättesaadavaks tegemisel ning tagatakse informeeritumad otsused ja usaldusväärsemad hinnangud keskkonnaseisundi kohta tänu.
Keskkonnaseire on meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikmere seire, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire.
13. Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadus (416 SE). Politsei- ja piirivalve seadust täiendatakse õigusliku alusega riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu KILP loomiseks. KILP on andmekogu, mille peamine eesmärk on luua riigi julgeoleku tagamiseks politseile võimekus jälgida reaalajas riigipiiril toimuvat. KILP vahendab eri ametiasutustelt, anduritelt, platvormidelt ja muudest allikatest saadud andmeid ja teavet. Infot vahetatakse turvaliste andmeedastus- ja teabekanalite kaudu PPA siseselt ning teiste ametiasutustega, et saavutada olukorrateadlikkus ning toetada reageerimisvõimet välispiiril. Seadusega luuakse ka rahvusvahelises organisatsioonis või tsiviilmissioonil osaleva politseiametniku teenistusastme ajutise ülendamise võimalus. Kehtiv kord seda ette ei näe.
14. Riigivaraseaduse muutmise seadus (455 SE) näeb ette seaduse tasandil riigiettevõtete nõukogude liikmete valimise nimetamiskomitee kaudu. Tagamaks nimetamiskomitee töö stabiilsus ja suurem sõltumatus kehtestatakse regulatsioon, mis loob võimaluse tegutseda sellel alalise organina. Tühistatakse rahandusministri õigus nimetada pooled riigi esindajad riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Kaotatakse ka rahandusministri kohustus reguleerida riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmetele makstavate tasude piirmäärasid. Riigi äriühingud saavad edaspidi maksta oma tegevusvaldkonna toetusi ainult arendus- ja teadustegevuseks. Suuremad riigi ettevõtted hakkavad järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid.
15. Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus (449 SE).
Kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud RB raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks RB üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja. Kokkuleppes lepitakse kokku RB ehitamise eeltingimustes, nende täitjas, ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmisel ning RB rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ja sellealuse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises RB infrastruktuurile ning antakse üldised suunised RB haldamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määramiseks.
Teise lugemise käigus lisati seaduse preambulisse, et iga-aastase riigieelarve seaduse lisana esitatakse Rail Balticu Eesti osa ehitamise tegevuskava eelarveaasta kohta, näidates planeeritavad investeeringud objektide kaupa ja nende eeldatav maksumus. Vabariigi Valitsus teavitab jooksvalt Riigikogu Rail Balticu rajamisega seonduvast ja esitab igal aastal Riigikogu majanduskomisjonile projekti vahearuande.
Läbirääkimistel sõna võtnud Artur Talvik (EVA) viitas ebakindlusele ja ebaselgusele seoses trassi rajamisega. Ta rõhutas, et õhus olevatele küsimustele tuleb saada vastused enne, kui ratifitseerida leping. Igor Gräzin (RE) esitas oma seisukohad trassi rajamise asjus ja viitas vajadusele reservatsioonide järele, et tagada projekti kindel rahastamine ELi poolt. Jaanus Marrandi (SDE) juhtis tähelepanu, et kõne all on riikidevahelise koostööleping raudteeühenduse arendamiseks. Ta pidas selle ühenduse rajamist tähtsaks ja leidis, et tegu on tulevikuprojektiga. Martin Helme (EKRE) arvates pole seoses Rail Balticu rajamisega esitatud veenvaid argumente. Tema hinnangul on tegu suure kuluprojektiga, mis jääb kahjumisse. Jürgen Ligi (RE) toonitas, et tegu on küll Eesti ühendamisega läänemaailmaga, kuid samas tunnistas, et isiklikult ei saa ta anda oma poolthäält, sest talle ei meeldi geopoliitikaga seotud probleemid. Toomas Kivimägi (RE) sõnul on "rong juba läinud" ja me ei saa enam loobuda trassi rajamisest, sest projekt on käivitunud ja sellega saab ainult edasi minna. Jüri Adams (EVA) arutles arvamuste paljususe üle seoses projekti elluviimisega ja teatas, et hääletab seaduse vastu. Andres Metsoja (IRL) viitas kiire ühenduste rajamise vajadusele ja ääremaa probleemide lahendamisele. Ta toonitas, et vaja on langetada otsus. Metsoja arvates on trassil mõju regionaalarengu seisukohalt. Mart Helme (EKRE) sõnul püütakse projekti kujutada valeandmete najal. Ta kutsus saadikuid avaldama oma kindel seisukoht hääletamisel.
