Seaduse muudatuse eesmärk on kirjutada e-hääletamise reeglid selgemaks ja läbipaistvamaks. Lisaks luuakse võimalus edaspidi nutiseadmest hääletada ning kasutada elektrooniliseks isikutuvastamiseks lisaks olemasolevatele tuvastusvahenditele ka Smart-ID-d.

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul korrastatakse e-hääletamise regulatsiooni selleks, et elektroonilise hääletamise reeglid oleksid edaspidi avalikkusele arusaadavamad ja läbipaistvamad.

“Muudatuste ajendiks on olnud Riigikohtu tähelepanekud ning sisuliselt viiakse muudatusega oluline e-hääletamise regulatsioon seaduse tasandile. Seni on seadusandja jätnud selle paljuski vabariigi valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse enda pädevusse. Nii toimub praegu elektrooniliste häälte lugemine vabariigi valimiskomisjoni otsustes paika pandud reeglite järgi ning mitmeid küsimusi reguleerivad riigi valimisteenistuse korraldustega kinnitatud dokumendid,” selgitas justiitsminister.

Kavandatud muudatuste järgi saab edaspidi hääletada lisaks arvutile ka nutiseadmest ning luuakse õiguslik alus lisaks praegu kasutatavatele isikutuvastamise vahenditele ka Smart-ID kasutamiseks. “Seda kõike otsustab Vabariigi Valimisteenistus iga valimise eel, kui leiab, et riskid on maandatud ning valimiste põhiprintsiibid on jätkuvalt tagatud,” sõnas Timpson.

“E-valimised on viimased ligi 20 aastat Eestit teeninud ja on arenenud digiühiskonna sümbol. Muudatused valimisseaduses loovad võimaluse maailmas ainulaadsele elektroonilisele hääletamisele teha kahekümnendaks sünnipäevaks kingitus ja avardada valimisviisi ka nutiseadmetele,” ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. “Suur osa inimeste igapäevasest digitaalsest asjaajamisest on kolinud arvutitest nutiseadmetesse ja e-Eesti peab olema nendel uutel ja levinud platvormidel kättesaadav kõigile.”

Seadusemuudatused jõustuvad üldises korras, välja arvatud need sätted, mis vajavad pikemat rakendusaega ning jõustuvad seetõttu 2024. aasta oktoobrikuus.