Riigikontrolli hinnangul võib pensionikindlustuse seaduse muutmine tuua kaasa riski maksude laekumise osas, kuna väheneb motivatsioon oma tulusid võimalikult suurena deklareerida.
Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen kirjutas sotsiaalministeeriumile, et praegu on pensionikindlustus Eestis peamine osa sotsiaalkindlustussüsteemist, mis motiveerib töötajaid deklareerima võimalikult suurt tulu, mida sotsiaalmaksuga maksustatakse.
Eelnõuga kavandatakse muuta alates 2020. aastast riikliku vanaduspensioni arvutamise valemit selliselt, et lõpeb arvestus kindlustusosa järgi ja algab pensioni kogumine staaži põhjal.
Kuigi muudatuse tulemusena muutuks esimesel sambal põhinev pensioniosa solidaarsemaks ehk pensionid võrdsemaks ja väheneks ka meeste ja naiste pensionide erinevus, toob selline muudatus kaasa riski maksude laekumise osas, märkis peakontrolör.
Kuigi sõltuvus palgast jääb püsima teise samba puhul, ei pruugi see olla piisav, et tagada tegeliku kogupalga deklareerimist, sest teise samba roll isiku pensioni kujunemisel on märgatavalt väiksem kui esimese samba puhul. Sotsiaalmaksust kantakse esimesse sambasse 16 protsenti ning teise sambasse neli protsenti, sellele lisandub kaks protsenti töötaja brutopalgast.
"Lisaks ei ole kõik inimesed teise sambaga liitunud ega pruugi seda teha ka jaanuaris – novembris 2020, mil selleks täiendav võimalus avatakse," märkis Metsalu-Nurminen.
Riski ei maanda ka töötajate register, kuna sellest ei ole abi olukorras, kus töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja tegelik kogupalk jääb muutumatuks, kuid ametlikku palka vähendatakse ning teine osa palgast makstakse välja ümbrikupalgana, leiab riigikontroll.
Seetõttu peab riigikontroll vajalikuks, et pensionireformi jõustumise järel analüüsiksid ministeeriumid muutusi maksulaekumises ja palkade deklareerimises.
