Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumi ettepanekud täiendada täitemenetluse seadustikku uute meetmetega elatise võlgnike survestamiseks. Muudatuste eesmärk on muuta tõhusamaks elatise sissenõudmist ning mõjutada elatist maksma kohustatud inimest oma kohustust vabatahtlikult täitma.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on tänaseni probleemiks see, et u 9200 lapsevanemat ei maksa oma lapsele elatist ka pärast täitemenetluse algatamist. “Laias laastus räägime kahte laadi võlgnikest – ühed on need, kel tõesti ei olegi võimalik elatist maksta, sest tal puudub selleks piisav sissetulek. Ja teised, kelle majanduslik olukord võimaldaks elatist maksta kasvõi osaliselt, kuid tahtmatusest seda teha on nad asunud näiteks oma sissetulekuid varjama. Nende meetmetega soovimegi mõju avaldada eelkõige viimastele,” ütles Reinsalu.
Elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmine võib tulevikus kaasa tuua reisidokumentide (Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meremehesõidutunnistuse) kehtetuks tunnistamise kohtu poolt ja keelata nende välja andmise. ID-kaarti kehtetuks tunnistada ei saa. Selle meetme eesmärk on sundida võlgnikku suhtlema kohtutäituriga, et täitur saaks teada, mis takistab inimest elatist tasumast.
Ühe muudatusena hakkab politsei tulevikus kontrollima, kas liiklusregistrisse kantud sõidukile on kohtutäitur seadnud märke, mille kohaselt tuleb sõiduk kohtutäiturile üle anda. Hetkel on olukord selline, kus hoolimata sõidukile seatud käsutamise keelumärkest, on praktikas võlgnikelt sõidukite kättesaamine problemaatiline, sest selle tegelik asukoht on teadmata. Seetõttu nähakse politseile ette kohustus kontrollida muude tööülesannete käigus, kas asjale on liiklusregistris kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärge. Kui politsei sellise sõiduki tuvastab, on tal õigus see omanikult ära võtta ning lasta puksiirteenuse osutajal parklasse viia, kust täitur selle kätte saab.
Ühtlasi kohustatakse tulevikus elatisvõlgniku lepingupartnereid ja näiteks kasiinosid teavitama kohtutäiturit, kui võlgnikuga tehakse üle 5000-euroseid sularahatehinguid. Kohustatud kolmas isik, kel on hasartmängumaksuseadusest ning rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest tulevalt kohustus isikut tuvastada, peavad avalikust registrist kontrollima, kas tegemist on elatisvõlgnikuga ning kui on, siis teavitama sellest võimalikult kiiresti kohtutäiturit. Täituril on võimalik see summa arestida elatise katteks viie tööpäeva jooksul teavituse saamisest.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2021.
