Rahandusministeeriumi eestvedamisel alustab peagi tööd riiginõuete konsolideerimise töögrupp, mille eesmärk on analüüsida ja välja töötada ühtne toimemudel üleminekuks riiginõuete kesksele sissenõudmisele. Ettepanekud selleks esitatakse valitusele otsustamiseks 2017. aasta kevadeks.
Riiginõuete konsolideerimine puudutab kõiki riigi poolt kehtestatud, määratud ning tasumisele kuuluvaid rahalisi kohustusi, näiteks maksud, riigilõivud, trahvid, õppelaenuvõlad, sunnirahanõuded jne. Täna tegelevad nõuete haldamisega mitmed erinevad asutused, näiteks Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnainspektsioon ja Riigi Tugiteenuste Keskus jt. Isikute tasumata kohustusi jälgitakse asutuste põhiselt, tööprotsessid osaliselt dubleerivad üksteist ja teha tuleb palju käsitööd.
"Riiginõuete konsolideerimisega viiakse nii vabatahtlik kui ka sunniviisiline riiginõuete sissenõudmine ühtsetele alustele, et lõpetada senine killustatus ja topelttöö ning lihtsustada ja kiirendada asjaajamist ning suurendada efektiivsust nõuete edukal sissenõudmisel," ütles riigihalduse minister Arto Aas. "Lisaks annab konsolideerimine olulise ja tervikliku info, millised on isikute tasumata kogunõuded riigi ees."
Tasumata kohustused nõutakse sisse ühtsetel alustel. Riiginõuete keskne haldus võimaldab ühelt poolt kliendipõhist lähenemist, mis parandab avaliku teenuse kvaliteeti, teiselt poolt korrastab tööprotsesse. Seega on nii riigil kui isikul koondvaade tasumata kohustustest. Nõude arvestusse kandmine, andmete kvaliteedi ja õigsuse tagamine jääb ka pärast nõuete konsolideerimist nõuet haldava asutuse kohustuseks.
Riiginõuete maht kogu riigis ilma maksunõueteta on aastas ligikaudu 194 miljonit eurot, millest suurema osa (96 miljonit eurot) moodustavad maa järelmaksu nõuded, kohtuotsustest, trahvidest ja kohtute riigilõivudest tulenevad nõuded (33 miljonit), maanteeameti riigilõivunõuded (25 miljonit eurot) ning politsei trahvid ja riigilõivud (24 miljonit eurot). Ülejäänud riigiasutuste nõuded kokku moodustavad 16 miljonit eurot.
