Krüptovaraturu seadusega viiakse krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara väljastajad Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Seadus mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid.

Mullu jõustus ELi niinimetatud MiCA määrus, mis võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõigis liikmesriikides, ning seadusega tagatakse määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine. Määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. Määrus reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist ja huvide konflikti juhtimist.

Praegu nimetatakse krüptovarateenust virtuaalvääringu teenuseks, edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ning valdkonnas tegevuse jätkamiseks peab see olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ja saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba. Seadusega on ette nähtud järelevalve tegemiseks täiendavad sätted, mis on analoogsed teistes finantssektori seadustes ette nähtud regulatsioonidega, tagades seeläbi varaklasside võrdse kohtlemise.

Teise lugemise käigus viidi eelnõusse muudatus, millega pikendatakse uutele nõuetele üleminekuperioodi kuue kuu võrra. See tähendab, et turuosalised peavad määruses sätestatud nõuetele üle minema hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Trahviühiku suurust pole muudetud üle 20 aasta.

Trahvi suuruse arvutamine muutub seaduse kohaselt paindlikumaks, kuna väärteo eest saab määrata praeguse vähemalt kolme ühiku asemel trahvi ka ühe trahviühiku ulatuses. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne trahvisumma tõuseb 1200 eurolt 2400 eurole.

Samas luuakse erand alaealistele, kellele trahvi määrates või mõistes tuleb lähtuda poolest rahatrahvi suurusest. See tähendab, et kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata kuni 150 ühiku suurune trahv.

Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300 eurolt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab 160 eurole, samas luuakse seadusega võimalus taotleda ka mõjutustrahvi ositi tasumist.